Sõdurielu õpetab poistele iseseisvust

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Major Toomas Väli (vasakul) ja nooremleitnant Hannes Võrno esitasid oma ettekandes tõsiseid ja sirgjoonelisi mõtteid.
Major Toomas Väli (vasakul) ja nooremleitnant Hannes Võrno esitasid oma ettekandes tõsiseid ja sirgjoonelisi mõtteid. Foto: Elmo Riig

Viljandimaa pedagoogide ees kõneldes leidsid kaitseväe esindajad, et igas koolis peaksid olema nii riigikaitse- kui usundiõpetus, mis aitavad noortes kujundada au-, õiglus- ja vastutustunnet.

Meeldejääva ettekandega astus teisipäevasel hariduskonverentsil üles reservohvitser nooremleitnant Hannes Võrno, kes kõneles sirgjooneliste näidete abil sõjaväeteenistuse vajalikkusest ning inimeste üldisest haritusest.

Vahipataljoni ülem major Toomas Väli tutvustas põhjalikult kaitseväe tegevust ja põhimõtteid.

Pärast ettekandeid leidsid mehed aega vastata «Sakala» küsimustele.

Major Toomas Väli ja nooremleitnant Hannes Võrno, kas Eestis on probleem sellega, et poisid ei taha väeteenistusse tulla?

Toomas Väli: Päris nii ei ole. Mind on õnnistatud Saare-, Hiiu- ja Raplamaa poistega, kes tulevad ja teenivad ning on sellega rahul. Seevastu Tallinnast ja Harjumaalt tulevatel noortel võib teenistus katkeda tõesti veidi kiiremini kui maapoistel.

Sageli jääb see katki halva tervise pärast. Samuti on parem, kui Tallinna ja Harjumaa mehed lähevad teenima Võrru, sest siis ei ole neil igal nädalavahetusel tüdruk ukse taga ning vanaema ja ema ei tule tordi ja puhaste sokkidega. Seal saaksid nad olla iseseisvamad.

Kas Eestis vabastatakse noormehi liiga kergekäeliselt väeteenistusest?

Toomas Väli: Meil on vabastust andvate haiguste nimekiri tõesti üsna pikk — ilmselt Euroopas teist sellist ei ole.

Eks inimesi ole muidugi erinevaid. Mul on väeossa tulnud ka lampjalgadega mehi, kes peavad, hambad ristis, lõpuni vastu. Nende kõrval leidub selliseidki, kes annavad kiiresti alla.

Kui mees ei saa tervise tõttu armeeteenistuses osaleda, võib ta muidugi astuda Kaitseliitu.

Kas riigikaitse- ja usundiõpetus peaksid olema igas koolis?

Hannes Võrno: Jah! Absoluutselt. See on inimeste silmaringile ja üldisele haritusele väga oluline täiendus, mis aitab väljaspool kodu hakkama saada.

Ei ole ju mõtet unistada mõnda Euroopa vanasse linna reisimisest, kui tuntakse ära ainult McDonaldsi logo või Starbucksi kohviku firmamärk — mõistlik on teada üht-teist ka tähtsamate sakraal­ehitiste ja nendes kehtivate käitumisreeglite kohta.

Riigikaitseõpetuses ja kaitseväes õpivad aga poisid aru saama, et puhtad sokid ei tule sahtlist, vaid nöörilt, kui oled need ära pesnud. Ja kui kauss on must, ei tule sedagi pesema ohvitser.

Kas teist sai täisväärtuslik mees tänu sõjaväeteenistusele?

Hannes Võrno: Arvan, et sain täisväärtuslikuks meheks ikka paljude muude asjade kaudu, aga tänu vabatahtlike reservohvitseride kursusele jõudsin tõdemuseni, et ei taha kulutada raha mõttetutele juhtimiskoolitustele.

Lähen hoopis kuulan päeval ohvitseride teooriat ja teen selle õhtul metsas praktikas läbi. See on parim koolitus, mida võiks soovitada igale mehele või naisele.

Sõjaväekaaslasest saab sulle pealegi tõenäoliselt sõber terveks eluks.

Toomas Väli: Ei saa tõesti väita, et väeteenistus teeb poisist mehe. See võib küll sisendada talle sõdalase teekonna põhimõtteid: au- ja kohusetunnet, õiglust, ausust, viisakust ja headust, aga kui neid väärtusi ei ole talle varem õpetatud, siis ei suuda ka meie imet teha.

Vähemalt oskavad mehed pärast armeeteenistust teatud olukordades käituda.

EESMÄRK
Kaitseväe ülesanne on tagada valmisolek riiki kaitsta.
• Praegu on Eesti kaitseväes ligi 3000 elukutselist sõjaväelast.
• Aastas saab sõjalise väljaõppe 2500 ajateenijat.
Allikas: Toomas Väli

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles