Teisipäevasel Viljandimaa hariduskonverentsil jäi kõlama tõdemus, et koolis tuleks õpetada noori mõistma iseennast ja oma rolli ühiskonnas.
Konverents tõstis esile küpse isiksuse tähtsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesena ütles selle mõtte oma ettekandes välja firma Reval Park Hotel ja Casino tegevdirektor Anne Mallene, kes esines Viljandis võiks öelda et koduseinte vahel. Ta on ju üles kasvanud sellessamas linnas ning peab Leola tänaval asuvat maja endiselt oma koduks.
Praegu juhib Anne Mallene Tallinnas suurt hotelli ja leiab, et teenindajaametisse suhtutakse ilmaasjata veidi üleolevalt. Tegelikult võib 70 protsenti Eesti elanikke pidada teenindajaiks — olgu nad siis hotelli-, restorani- või pangateenistujad, kingsepad või torumehed. Kõlavast ametinimetusest tähtsam on hoopis see, et inimesed teeksid tööd hästi ja oleksid sealjuures õnnelikud.
«Meie, ettevõtjad, ootame, et kool aitaks õpilastel välja selgitada, kes nad on — et noored inimesed tunneksid oma plusse ja miinuseid ning teaksid, mida soovivad elus edasi teha,» kõneles Anne Mallene Ugala saalis istuvatele pedagoogidele. «Tähtis on ka see, et nad oleksid hoolivad ja märkaksid teisi ning neil oleks siht, mille poole liikuda. Erialaseid oskusi saab sageli õppida töökohal.»
Paraku on lastele tihti sisendatud, et edukas olemine eeldab kindlasti juhtivat ametikohta. Esineja tõi näiteks juhtumi, kui praktikale tuli aasta hotellimajanduse juhtimist õppinud 19-aastane neiu.
«Seal praktikal olles peab noor kõigepealt hotelli tundma õppima. Selleks töötab ta mõnda aega toateeninduses, seejärel vastuvõtuletis ja siis mujal.»
«Kui tüdruk oli kaks päeva toateenindaja olnud, helistas mulle tema ema, kes oli säärase töö üle väga pahane. Ometi ei kasva ju ükski juht välja mujalt kui madalamalt ametikohalt!» rääkis Mallene.
Noortel on kõrged ootused
Hiljem «Sakalaga» vesteldes nentis Anne Mallene, et kohati on noortel tuleviku suhtes kõrged ootused. «Need, kes tulevad maalt, on vähenõudlikumad, kuid paljud Tallinna noored tahavad kohe juhiks hakata.
Eks see ole tingitud kodusest kasvatusest ja ühiskonna mõtteviisist.»
Eesti ärikooli (Estonian Business School) turundusõppejõud Tiina Tšatšua, kes samuti konverentsil üles astus, väljendas kolleegi sõnade täienduseks arvamust, et see tendents on taandumas.
«Meie koolis on lapsi kogu Eestist. Enamik neist on valmis tegema kõik selleks, et õppetööga hakkama saada. Nad leiavad, et ohutum on olla kõigepealt hea spetsialist ning alles selle varal juhiks kasvada,» selgitas ta.
Mõtteviis hakkab muutuma
Säärase muutuse taga nägi Tšatšua asjaolu, et kollektiivid ei ole mõnda verivärsket juhti vastu võtnud. Noortel on olnud küll head tehnilised teadmised, kuid puudu on jäänud suhtlemiskogemusest ja oskusest meeskonda juhtida.
«Eks olnud 1990. aastate algul ju isegi ajalehekuulutustes nõue, et juhi kohale kandideerija peab olema alla 35-aastane,» nentis Anne Mallene. «See oli võimaluste aeg, mil noored tõusid kiiresti liidrirolli.»
«Ühest küljest on ju hea, et meil on noored tublid juhid,» arutles ka Tiina Tšatšua. «Teisalt olen vahel mõelnud, et neil jäi noorpõlv täitsa olemata! Ja kui palju kannatasid selle all nende kodu ja pere? Nüüd, 40-aastaselt hakkavad nad ehk juba natuke väsima.»
Tšatšua tõdeb, et inimesed võtavad üha sagedamini aja maha ja mõtlevad, mis on elus tegelikud väärtused: kodu, perekond ja lähedased. «Järjest rohkem on neis tunda soojust,» ütles ta.
Mainet tasub kujundada
Tiina Tšatšua sõnul teevad Eestis väga paljud inimesed tööd suure pühendumusega.
«Mul on hea meel, et president toetab «Tagasi kooli» liikumist. See tõi klasside ette sadu haritud inimesi, kes kindlasti mõistavad nüüd õpetajate tööd märksa paremini. Teisalt näevad õpetajad, kui palju leidub toetajaid, kes on nõus nende kõrval seisma.»
Oma ettekandes tõstis turundusõppejõud muu hulgas värvikalt esile mõtte, et ellu astudes peab noor teadvustama, millist mainet ta endale loob.
Töö- või õppimisintervjuule minnes tasub teada, et umbes 55 protsendi ulatuses otsustatakse inimese üle näoilme, žestide, liikumise ja riietuse põhjal.
38 protsenti muljest kujundavad intervjueeritava hääletämber ja kõnekasutus. Kui jutt on põnev, jääb kuulajatele sellest meelde umbes seitse protsenti.
Enne kui noored kooliseinte vahelt välja saadetakse, tuleb Tiina Tšatšua arvates küsida, kas nood on valmis astuma rolli, mis neid kuhugi viiks. «Eksimuste vältimiseks tuleb õpetada neile mitmesuguse tegevuse varal häid kombeid: et tervitades vaadatakse teineteisele silma, käteldes surutakse peopesad vastamisi ning nuge ja kahvleid hakatakse kasutama väljastpoolt sissepoole. Lapsed peegeldavad oma käitumises nii kodu kui kooli,» tõdes ta.
OOTUSED
Keda ootab ettevõte oma kollektiivi?
• Inimest, kes väärtustab oma isiksust ja tahab olla täna parem kui eile;
• kel on sisemine motivatsioon töötada;
• kes on positiivse ellusuhtumisega;
• kes on õppimis- ja kohanemisvõimeline.
Allikas: Anne Mallene