PISUT ROHKEM kui kolme kuu pärast jõustub uus lastekaitseseadus, mille ümber on nii enne kui pärast riigikogus seadustamist keerelnud üksjagu segadust, vääritimõistmist ja lausa hirme. Ka minu käest päriti läinud suvel mitu korda, mis ikkagi pärast 1. jaanuari juhtuma hakkab ja kas tõesti läheb nüüd nii, et ametnikud saavad lapse üsna lihtsalt pere juurest ära võtta. Õli on tulle valanud ka enamjaolt ekslikud kuuldused Põhjamaade karmidest reeglitest.
Tellijale
Iga laps olgu kaitstud ja märgatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olen nii lastekaitse- kui sotsiaaltöötajatega aru pidanud ja uurinud, millised lootused ja ootused on neil seoses seadusega, mis vahetab välja peaaegu veerand sajandit kehtinud lastekaitseseaduse. Need on inimesed, kes on puutunud kokku väga valusate ja keeruliste lugudega, näinud peredraamasid ning väärkoheldud ja vägivalla all kannatanud lapsi ja muserdatud hingi. Üldine hoiak on neil positiivne, kuigi nende töömaht ja vastutus suurenevad. Teisiti ei saakski olla. Olukorras, kus Eestis on arvukalt abivajavaid lapsi ning tuge ja nõustamist ootavaid perekondi, on iga laste heaolu parandamiseks astutud samm kiiduväärne.