Me peame jääma inimesteks

Luule Komissarov Foto: Elmo Riig / Sakala

(Alljärgneva kõne pidas Luule Komissarov pühapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul toetuskontserdil «Sõbralik Eesti».)

SAAME TUTTAVAKS. Minu nimi on Luule. Ma olen ema, vanaema, kuid eelkõige olen siiski näitleja. Ma olen 73 aastat vana, sellest 50 aastat olen veetnud teatrilaval.

Mis mu ülesanne seal laval olles siis õigupoolest on? Olla meelelahutaja? Panna inimesi unustama argipäeva muresid? Seda kindlasti ka. Me kõik ju vajame aeg-ajalt pelgupaika. Kohta, kuhu põgeneda, kohta, kus unustada kõik see, mis on halb. Kuid lisaks sellele on näitleja ülesanne alati olnud olla ühiskonnale peegel. Inimene vaatab lavalolijaid, tunneb ära iseennast, näeb distantsilt asju uues valguses ja muudab midagi oma mõtlemises.