Tihti tekitavad Eesti kohtu otsused kodanikes pahameelt, näides liiga leebed, ning mõnikord tundub, nagu karistataks kahe pättusega hakkama saanud inimest vaid ühe eest.
Milline on kohtu valem karistuste liitmisel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise nädala neljapäeval ilmus Sakalas lugu sellest, et juulikuus mõisteti Viljandi kohtumajas kehalises väärkohtlemises ja ähvardamises süüdi 40-aastane Kalle Erimäe. Tema karistus arvati kohe kantuks eelmise, mullu oktoobris määratud karistusega. Varem mitme kuriteo pärast kohtupingis istunud Erimäe sai mullu 13. oktoobril joobes juhtimise eest kolmekuuse vangistuse. Toona arvati sellest maha kaks eelvangistuses veedetud päeva ja ülejäänud asendati 176 tunni üldkasuliku tööga. Sama aasta hiliskevadel oli ta kallale tunginud kahele inimesele ja kohus karistas teda kahekuuse vangistusega, mis asendati 60 tunni üldkasuliku tööga. Olukorrale lisab vürtsi asjaolu, et viimasena mainitud kohtuotsus arvati kohe kantuks eelmise, joobes juhtimise eest saadud karistusega.
Isiku süü
Et saada selgitust karistuste liitmise süsteemi kohta, pöördus Sakala justiitsministeeriumisse. Karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet rääkis, et Eesti karistusõiguses ei liideta karistusi erinevate kuritegude eest aritmeetiliselt üksteise otsa. Tema sõnul tähendab karistuste liitmine seda, et mõistetakse liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või arvatakse kergem karistus kaetuks raskemaga. «Kumba võimalust ja kuidas kohaldatakse, sõltub juhtumeid ja isikut puudutavatest asjaoludest ning võrdse kohtlemise põhimõtte alusel sarnaste juhtumite praktikast, eelkõige aga isiku süüst.»
Liitkaristuse hilisemat mõistmist sätestab karistusseadustiku paragrahv 65. Selle mõte on Kalmeti sõnul see, et kui isiku toimepandud kuritegude eest ei mõisteta karistust ühe, vaid mitme järjestikuse otsusega, ei peaks teda karistama mitme üksteisele lisanduva põhikaristusega, vaid eelselgitatud põhimõtte kohaselt. «Näiteks ei peaks karistuse raskus sõltuma sellest, et varem toimepandud kuritegu avastatakse alles pärast esimese eest karistuse mõistmist.»
Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaanile Jaan Ginterile tundub, et konkreetse juhtumi juures ei olnud hiljem tuvastatud kuritegu varem karistuse mõistmisel arvestatud kuriteoga seotud ega olnud ka nii vähe märkimist väärt, et jätta see lõpliku karistuse mõistmisel üldse arvestamata.
Ta lisas, et põhjus, miks ei mõistetud raskemat karistust, võib olla selles, et kurjategija on pärast ühe väärteo eest karistuse mõistmist näidanud üles kahetsust. «Sellisel juhul ei pruugi olla mõistlik tema karistamiseks ühiskonna ressursse kulutada.»
Raskeim karistus
Teatud juhtudel karistused liidetakse ja karistatu kannab need ära üksteise järel. Sellist kohtupraktikat kasutatakse Jaan Ginteri ütlemist mööda neil juhtudel, kui kurjategija on teise kuriteo toime pannud pärast esimese eest karistuse mõistmist. «Sellest, et kurjategija pani kuriteo toime pärast seda, kui talle oli juba mõistetud esimese kuriteo eest karistus, saab teha järelduse, et see karistus teda piisavalt ei mõjutanud. Seetõttu on selge, et isiku täiendav karistamine on põhjendatud.»
Teatud ajal toimepandud kuritegude eest võib mõista karistuse ühes kohtuotsuses. «Sellisel juhul võivad toimepandud kuriteod olla omavahel oluliselt seotud ja kõigi erinevate kuritegude eest mõistetud karistuste eraldi ärakandmine ei pruugi olla mõistlik. Siis arvataksegi kergemad karistused kantuks raskema karistuse ärakandmisega.»
Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja Krista Tamm lisas, et karistusseadustiku paragrahvi 65 lõike 1 mõte ongi see, et inimene ei saaks mitme kohtuotsusega lahendamise korral rangemat karistust, kui ta oleks saanud siis, kui kaasus oleks lahendatud ühe korraga.
Õigusteaduskonna dekaan nimetas keeruliseks neid juhtumeid, kus kurjategija on juba varem toime pannud ka teise kuriteo ja see selgub alles pärast ühe kuriteo eest karistuse mõistmist. «Sellisel juhul võivad kuriteod olla omavahel seotud ning isiku täiendav karistamine ei pruugi olla mõistlik. Aga võib olla ka selliseid situatsioone, kus hiljem avastatud kuritegu ei ole üldse seotud selle kuriteoga, mille eest isikut varem karistati. Sellisel juhul võib isiku täiendav karistamine olla mõistlik.»