«Ilm on hirmus, aga sundisin end läbi saju kohale tulema,» räägib 73-aastane Tiina neljapäeval Centrumi kaubanduskeskuse euroteavitusstendi ees. Seejärel piidleb ta veidi murelikult välisukse poole: «Tahaks veel valges koju saada...»
Tere tulemast, euro! Hüvasti, kallis kroon!
16. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valget aega jätkub siiski küllaga. Tiina on infoboksis kohal juba mõni minut enne kella 16, mil see ametlikult lahti tehakse. Ta pole veel kunagi eurosid käes hoidnud ja lugedes «Sakalast», et neljapäevast laupäevani jagatakse uue raha kohta infot, tuli uudishimust asja uurima.
Nii pangatähed kui mündid on suurelt ja selgelt stendile trükitud, kuid käega neid siin katsuda siiski ei saa. Küll aga on võimalik põhjalikumaks tutvumiseks buklette kaasa võtta, väikese viktoriiniga oma teadmisi proovile panna või küsida just seda, mis seni arusaamatuks on jäänud.
Vastuseid jagavad Viljandis linnavalitsuse ettevõtluse peaspetsialist Ljudmila Nugis ja sotsiaalameti juhataja Helmen Kütt, kes on ise spetsiaalselt koolituselt tarkust ammutanud.
«Minu käest küsivad euro kohta nõu paljud vanad või puudega inimesed ning ma tahtsin seetõttu teema hästi selgeks saada,» põhjendab Kütt, miks sotsiaalametnik rahareformi tutvustab.
Päev varem oli tal just ühe pensionäride seltskonnaga valuuta vahetumisest juttu olnud ning Kütt meenutab naerdes, kuidas vestluskaaslased euro tulekus positiivset nägid: enam polevat vaja raha sukasääres hoida, vaid piisab sokistki.
Kuidas automaadist kätte saab?
Väikestest naljadest hoolimata suhtub enamik inimesi rahareformi kerge nukrusega. Enamasti ei karda nad oma säästudest ilma jääda ja lõviosa rahvast on veendunud, et valitsuse lubadused üleminekutingimuste kohta peavad vett, ent armsaks saanud kroonist on kõigil kahju.
«Nii ilus oli ju kroon!» ohkab koos teismelise pojaga küsitluslehe täitnud Epp, kasutades ilmselt endalegi märkamatult veidi ennatlikku minevikuvormi.
1992. aasta juunis, kui Eesti kroon Nõukogude rubla asemele astus, võitles Tiina raske haigusega ja rahavahetus oli üks viimaseid asju, mille pärast ta pead valutas. Ka euro tulek ei valmista vanaprouale väga suurt muret, kuid paar küsimust teda siiski vaevab.
«Pensionärid ostavad korraga vähe asju. Mis on väikseim summa, mille eest pärast euro tulekut osta saab?» arutleb ta. Õige vastus on 1 eurosent. Eesti rahas teeb see 15,6466 senti, millest odavamaid asju on müügil ülivähe, kui üldse.
Teiseks tahab Tiina teada, kas pangaautomaadid ja nende PIN-koodid jäävad samaks.
«Jäävad küll,» kinnitab Ljudmila Nugis. «Ainult raha on automaadis teine.»
48-aastane Gennadi nendib, et kui praegu saab inimene kontolt raha välja võtta ka siis, kui seal on kõigest 25 krooni, siis uuest aastast on väikseim väljavõetav summa 5 eurot. Seega peab pangaarvel olema praeguses rahas 78.233 krooni. Kui summa on sellest kas või sendi võrra väiksem, saab inimene seda kasutada ainult kaardiga makstes.
«Aga võib-olla ongi hea, kui midagi alati seemneks jääb,» mõtiskleb mees.
Rahavahetuse kohta on Gennadil kõik vajalik teada, küll aga võib infopuudus tema hinnangul probleemiks osutuda vanematele inimestele. «Kui sul «Sakalat» ei käi ja digitelevisioonile ülemineku järel enam telekat ka ei näe, siis kust sa ikka kuuled?»
Rahareformi korraldajad on sellele õnneks mõelnud. Novembri keskel saadetakse kõigile leibkondadele koju eurokalkulaator, millega kurssi arvutada, ja infobrošüür. Oma osa teabe jagamisse annab ka infostend, kuid muidugi ei jõua kaks inimest kogu maakonna rahvaga rääkida. Täpsemalt öeldes vestlesid teavitajad esimesel päeval 166 huvilisega.
Laias laastus teatakse
«Üldiselt arvavad inimesed, et on eurole üleminekuga hästi kursis, aga kui midagi konkreetset küsin, ei ole nad vastuses enam nii kindlad,» ütleb Ljudmila Nugis. «Samuti tuleb palju täpsustamist vajavaid kohti välja viktoriiniga.»
Nugis toob näiteks, et nii mõnigi inimene tundis huvi, millal hakatakse Eesti münte pankades tasuta vahetama, kuid see kampaania algas juba 1. oktoobril. Osale on uudiseks ka see, et 1.—14. jaanuarini käibivad paralleelselt nii euro kui kroon ja et Eesti pank vahetab kroone eurodeks kas või 100 aastat hiljem.
Paljudel keskuse külastajatel on kõik aga juba selge või pole neil lihtsalt aega eurostendi juures peatuda.
«Kas jagate eurosid?» küsib prillidega mees mööda kiirustades. «Ma nägin, kuidas täna Viljandisse eurosid toodi.»
TEAVE
Euroinfo stend on Centrumis veel täna ja 28.—30. oktoobrini.
• Laupäeviti jagavad linnavalitsuse töötajad teavet kella 11—14.
• Tööpäevadel vastatakse küsimustele kella 16—19.
Allikas: Ljudmila Nugis