Kui mullu sügisel keelati euroliidus toota ja importida 100-vatiseid hõõglampe, siis nüüd on järg jõudnud 75-vatiste pirnide kätte.
Harjumuspäraste hõõglampide keelamises jõudis kätte uus etapp
16. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on võimalik selle võimsusega hõõglampe siiski veel leida, sest keeld jõustus septembri algul ning ladudes ja poodides seisev kaup müüakse lõpuni. Ka eelmisel aastal jagus mõnes poes 100-vatiseid pirne mitu kuud hiljemgi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna peaspetsialist Heikki Kulbas ütles, et üldtarbe hõõglampidelt niinimetatud säästupirnidele ehk kompaktluminofoorlampidele minnakse Euroopa Komisjoni määruse järgi üle etappide kaupa.
Ettenähtud etapid
Mullu 1. septembril lõppes Euroopa Liidus 100-vatiste ja võimsamate hõõglampide ning kõigi mattklaasiga hõõglampide tootmine ja turulelaskmine ehk importimine.
Nimetatud kuupäev jääb muudatusi tähendama ka edaspidi. Nõnda keelati tänavu esimese sügiskuu esimesel päeval 75-vatiste hõõglampide tootmine ja importimine.
Järgmisel aastal samal ajal jõuab järg 60-vatiste hõõglampide kätte ning ülejärgmise ehk 2012. aasta septembrist ei tohi euroliidus toota ja siia importida ka 40- ja 25-vatiseid hõõglampe.
Küsimusele, mis saab väiksema võimsusega hõõglampidest, vastas Kulbas: «Selle kohta ei oska esialgu midagi tarka öelda, sest määrus seda ei reguleeri. Võib-olla peetakse pisemaid võimsusi liiga väikesteks, kasutajate ringi minimaalseks ning saavutatavat energiasäästu tühiseks. Ehk lähitulevik näitab.»
Ta märkis, et 2013. aasta sügisest on euroliidus kavas lampide nõuded üle vaadata ja täpsustada, kuid seni on lahtine, mida see endaga kaasa toob. «See küsimus otsustatakse edaspidi,» lausus peaspetsialist.
Euroopa Komisjoni määruse põhjal on varasemast kirjas ka kuues etapp 2016. aasta septembriks: jõuda selleni, et toonimata halogeenlambid vastaksid B-klassi energiatõhususe nõuetele, ning lõpetada C-klassi halogeenlampide kasutamine.
«Halogeenlambid ei kao esialgu kuhugi, aga nende puhul on eesmärk jõuda kõrgema energiatõhususe klassini, algul B- ja hiljem A-klassini,» selgitas Kulbas.
Taust ja eesmärk
Suuremale osale hõõglampidele hävingut tähendanud otsus sündis mõne aasta eest. Nagu Heikki Kulbas ütles, otsustasid hõõglampide etapiviisilise asendamise säästulampidega Euroopa riigipead 2007. aastal kevadisel Euroopa ülemkogul. Seejärel andis otsusele oma toetuse Euroopa Parlament ning 2009. aastal kevadel kiitis määruse heaks Euroopa Komisjon.
«Komisjoni määrus ei kehti aga spetsiifiliste hõõglampide kohta, mis on näiteks kasutusel autodes, külmutuskappides, praeahjudes ja muudes sellistes tehnikaseadmetes,» täpsustas ta. «Ka tänavavalgustus ei käi selle keelu alla, sest seal on juba enamasti kasutusel nõuetele vastavad lambid.»
Euroopa Komisjoni määruse eesmärk on vähendada energiatarbimist, hoida kokku kulusid ja säästa keskkonda.
Eurodokumentide selgitustes seisab, et üleminek säästulampidele võimaldab aastail 2009—2020 Euroopa Liidus energiasäästu 40 teravatt-tundi, mis on ligikaudu võrdne elektri aastase tarbimisega Rumeenias. Eesti aastane elektritarbimine on näiteks 7 teravatt-tundi.
«Lampide arvust sõltuvalt võib keskmine majapidamine säästulampidega vähendada aastas elektrikulusid 25—50 euro võrra, siin on arvestatud ka säästulambi kõrgemat hinda,» vahendas Kulbas. «Euroopa Komisjoni hinnangul hoitakse säästulampide kasutuselevõtuga igal aastal euroliidus kokku 5—10 miljardit eurot.»
Ta lisas, et energiasäästu ja väiksema elektritootmisega on kavas vähendada süsihappegaasi emissiooni aastas 15 miljoni tonni võrra.
ARVAMUS
Marina Lillepõld,
Männimäe Selveri juhataja
Meie kaupluses läheb 75-vatiste hõõglampide müük tavapäraselt. Varustajad sellise võimsusega hõõglampide laovarus veel probleeme ei näe. Kui kauaks neid pirne aga jagub, sõltub sellest, kuidas reageerivad kliendid infole, mida ajakirjandus teada annab.
ÜKS KÜSIMUS
Kas väljapoole Euroopa Liitu, näiteks Venemaale reisinud inimene võib enda tarbeks kaasa tuua hõõglampe, mille importimine liitu on keelatud?
• Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juht Urmas Järg: «Euroopa Liitu on keelatud selliste elektripirnide import ärilisel eesmärgil. Harilikult teeb amet järelevalvet kaubanduslike koguste puhul. Siiski peab ka eraisik Eestisse naastes või mujalt siia reisides arvestama, et lähtudes kauba kogusest on tollil õigus käsitleda tema sissetoodavaid esemeid kui importi.»
Allikas: «Sakala»