Liivimaa kutseõppeasutused sõlmisid nädal tagasi Viljandis peetud õpetajate tänupeol koostööleppe, mille eesmärk on pakkuda Lõuna- ja Kesk-Eesti inimestele parimaid ameti õppimise ja enesetäiendamise võimalusi.
Ametikoolid valisid koostöö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ugalas peetud koosviibimisel kirjutasid õpetajate silme all koostööleppele alla kaheteistkümne ametikooli juhid. Peale nende andsid lepingupartnerite esindajatena dokumendile allkirja seitse maavanemat ja omavalitsusjuhti.
Pärast aktust vaatasid pidulised üheskoos Ugala etendust «Maakad» ning nautisid tantsutrupi Vabajalg esinemist. Tund enne südaööd üllatas kohalviibijaid võimas ilutulestik.
Viljandi ühendatud kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus, mille puhul tänuõhtu korraldati?
Kutseõppeasutuste tänusündmus leidis õpetajate päeva puhul aset juba kümnendat korda. Tänavu korraldasime selle meie.
Kõik koolitöötajad, kes soovisid, mahtusid peole ära. Esiletõstmiseks pakkus iga õppeasutus välja kaks inimest, kelle möödunud õppeaasta tegevus vääris tunnustamist. Tartu keskkonnahariduse keskusest kui suurimast oli esitatud neli töötajat.
Nad kõik said ministrilt riigi ja maakondade jagatavale aasta õpetaja tiitlile täienduseks tänukirja.
Ugalasse oli kogunenud umbes 430 inimest.
Ühtlasi kasutasite kogunemist selleks, et allkirjastada Liivimaa kutseõppeasutuste koostöölepe.
Jah. Koolijuhtide ja maavanemate tagatoa asemel soovisime allkirjastada selle parimate õpetajate ees, näidates, et tulevikus hakkame tegutsema ühiselt. Tähtis on teadvustada, et endistest konkurentidest on saanud koostööpartnerid.
Lõuna-Eesti kuue kutsekooli ja maakondade juhid sõlmisid ühisleppe ka viis aastat tagasi. Kas praegune ettevõtmine on selle jätk?
Nii see on. Viis aastat tagasi sõlmisime koostööleppe Lõuna-Eesti nelja maakonna, Viljandi-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kuue õppeasutusega. Sellele kirjutasid alla koolijuhid ja maavanemad.
Nüüd on osavõtjate ring laienenud: uues koostööleppes osalevad kaksteist kooli ning kuus maavalitsust ja omavalitsusliitu.
Oleme endale teadvustanud, et meie regionaalne tõmbekeskus on Tartu ning ümber selle asuvad õppeasutused peavad tegema koostööd pakkumaks siinsetele inimestele võimalust saada parem haridus.
Seetõttu moodustavadki kõik Järva- ja Jõgevamaast lõuna pool asuvad kutsekoolid nüüd ühise meeskonna.
Üks eelmise lepingu eesmärk oli üheskoos euroliidust raha taotleda. Kuidas see õnnestus?
Üldisem eesmärk nägi ikka ette pakkuda ühiselt meie piirkonna inimestele võimalikult suurt kvaliteetse kutsehariduse valikut. Ühe meetmena püüdsime tõesti saada koos Euroopa Liidult raha.
Pean tunnistama, et meie ühistegevus oli väga viljakas: kutsekoolidele antud 3,6 miljardist kroonist said Lõuna-Eesti omad üle miljardi.
Rahastamine ei käinud küll ühisprojektina, aga suuresti aitas raha eraldamisele kaasa koos tehtud ettevalmistus, sealhulgas õppebaaside ristkasutus ja õpetajate koostöö. Mõtlesime kõik ühiselt läbi, vältisime kordusi ja sõlmisime õpetamises kokkuleppeid. Tänu sellele olidki meie põhjendused ja seletused veenvad.
Kas nende kaheteistkümne kutsekooliga on sama plaan?
Ühest küljest küll.
Järgmisel, novembris peetaval koosolekul hakkame ennekõike arutama nimetatud koolide valdkondi ja erialasid. Osal õppeasutustel on teadagi üsna sarnased alad ja huvid ning nendes tuleb kokkuleppele jõuda, et edasised investeeringud oleksid mõistlikud.
Teiseks jätkame koostööd karjäärinõustamise ja kutsesuunitluse vallas.
Kolmanda valdkonna, täiskasvanute koolituse oleme üheskoos juba hästi käima saanud. Näiteks Räpina aianduskooli õpetajad käivad Viljandis kursusi andmas ja meie õpetame seal pottseppi.
Eesmärk on piirkonna potentsiaali võimalikult hästi kasutada.
Miks kaasasite koostööleppesse omavalitsusliidud?
Eelmisel korral nad tõepoolest kaasatud ei olnud. Kummatigi jõudsime arusaamisele, et ettevõtlikkuse või ettevõtluse arendamine on omavalitsustes oluline teema, kusjuures palju sõltub sellest, kas piirkonnas leidub hea kutseoskusega inimesi.
Omavalitsusliidud on meiega paar korda aastas arutanud, milliseid täiskasvanute kursusi nende inimesed vajaksid. See on oluline koostöö.
Mis on koostööd alustanud koolide ja nende partnerite järgmine samm?
Järgmise sammuna asume arutama tuleva aasta täiendusõppe riikliku koolitustellimuse sisu. Plaanime novembris kohtuda omavalitsuste ja maavalitsuste esindajatega, kuulata nende soove ning vajadusi, et küsida siis riigilt kursusi ja rahastamist.
Praegune koostöölepe kehtib viis aastat.
OSALEJAD
Koostööleppes osaleb kaksteist kutsekooli.
• Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool
• Järvamaa kutsehariduskeskus
• Luua metsanduskool
• Olustvere teenindus- ja maamajanduskool
• Põltsamaa ametikool
• Räpina aianduskool
• Tartu kunstikool
• Tartu kutsehariduskeskus
• Valgamaa kutseõppekeskus
• Vana-Antsla kutsekeskkool
• Viljandi ühendatud kutsekeskkool
• Võrumaa kutsehariduskeskus
Allikas: Tarmo Loodus