Pangakaardi kasutamise rusikareeglid

Lee Maripuu

FOTO: swedbank

PANGAKAARDIGA TASUMINE nii interneti- kui tavakaubanduses on suurema osa inimeste jaoks igapäevane tegevus. Võimaliku kaardipettuse vältimiseks tuleb aga teada, et võõra raha kättesaamiseks kasutatavad viisid on erinevad, tehnoloogiad arenevad kiiresti ja oma raha paremaks kaitsmiseks saab kaardiomanik ise palju ära teha. Vaatamata sellele, et kaardipettuse ohvriks võib langeda igaüks ja kindlat reeglit pettuse ärahoidmiseks ei ole, on olulisemad märksõnad pangakaardiga internetis toimetades valvsus ja terve mõistus.

Tellijale

Kurikaelad püüavad pangakaartidelt raha kätte saada peamiselt kolme kanali kaudu, lootes seejuures kaardiomaniku ettevaatamatusele ja heausklikkusele. Esiteks kaardiandmete kopeerimine pangaautomaadis spetsiaalse seadeldise abil ehk skimming, kus kaaperdatud andmetega tehakse võltskaart. Teiseks andmete õngitsemine ehk phishing, kus näiliselt panga või mõne muu usaldusväärse asutuse saadetud e-kirjas palutakse näiteks uuendada oma kaardiandmeid. Ning kolmandaks pahavarad, mis poevad arvutisse e-kirjaga saadetud nakatunud faili abil või meelitatakse inimest mõnelt veebilehelt viirusega dokumenti alla laadima.

Kui inimene satub andmete kopeerimise ohvriks, ei ole tema juhtunus süüdi. Sellisel juhul tagastab varastatud raha pank.

Tagasi üles