PANGAKAARDIGA TASUMINE nii interneti- kui tavakaubanduses on suurema osa inimeste jaoks igapäevane tegevus. Võimaliku kaardipettuse vältimiseks tuleb aga teada, et võõra raha kättesaamiseks kasutatavad viisid on erinevad, tehnoloogiad arenevad kiiresti ja oma raha paremaks kaitsmiseks saab kaardiomanik ise palju ära teha. Vaatamata sellele, et kaardipettuse ohvriks võib langeda igaüks ja kindlat reeglit pettuse ärahoidmiseks ei ole, on olulisemad märksõnad pangakaardiga internetis toimetades valvsus ja terve mõistus.
Tellijale
Pangakaardi kasutamise rusikareeglid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurikaelad püüavad pangakaartidelt raha kätte saada peamiselt kolme kanali kaudu, lootes seejuures kaardiomaniku ettevaatamatusele ja heausklikkusele. Esiteks kaardiandmete kopeerimine pangaautomaadis spetsiaalse seadeldise abil ehk skimming, kus kaaperdatud andmetega tehakse võltskaart. Teiseks andmete õngitsemine ehk phishing, kus näiliselt panga või mõne muu usaldusväärse asutuse saadetud e-kirjas palutakse näiteks uuendada oma kaardiandmeid. Ning kolmandaks pahavarad, mis poevad arvutisse e-kirjaga saadetud nakatunud faili abil või meelitatakse inimest mõnelt veebilehelt viirusega dokumenti alla laadima.