Viljandi neiu Kristina Toome, kes on mitmel noorte moedemonstratsioonil põnevate kollektsioonidega tähelepanu köitnud ja häid kohti noppinud, tõdeb, et õppida on tal selles vallas veel palju.
Kleitides kohtuvad naiselikkus ja värvid
12. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Kristina Toome keskendunud uude kooli sisseelamisele: sellest sügisest on ta Tallinna tööstushariduskeskuse rätsepa-stilisti eriala õppur.
«Mulle meeldib siin! Praegu on mul eesmärk minna kunstiakadeemiasse moodi õppima, eks näis, mis pärast kooli saab,» nendib neiu.
Kunstiga on Kristina Toome tegelnud kogu aeg. «Kunagi tahtsin õppida arhitektiks, seejärel mõtlesin, et võiksin olla maalija,» meenutab ta ja lisab: «Vahepeal plaanisin saada kunstiõpetajaks, sest mulle meeldib lastega tegelda.»
Samuti on noor kunstnik õppinud fotograafiat ning need oskused tulevad talle moeloomingus kasuks.
Punane ja must
Praegu on Kristina Toomel käsil uus kollektsioon, mille peamine märksõna on looduslikkus. «Kõik on puhas ja roheline: ise looduslike asjadega värvitud,» kergitab ta saladuseloori. Selle kollektsiooniga tahab Toome üles astuda Kiili moe-show’l.
Riideesemete pruunid ja rohelised toonid on tema loomingus midagi uut, sest varem on ta kasutanud tunduvalt tugevamaid ja julgemaid: sinist, lillat ning läbivana punast. Punase ja mustaga on Kristina Toome mänginud «Punastes inglites ja deemonites» ning «Punases laguunis», sest noore moelooja arvates mõjub punane koos musta ja valgega põnevalt ning võib jätta nii kurja kui leebe mulje.
Toome tõdeb, et talle meeldib kasutada töödes punast, kuid ta ise eelistab kanda musti rõivaid. «Kui teen värvilisi ja vallatuid kollektsioone, küsivad inimesed tihti, miks ma ise ei tule mustast kestast välja,» naerab neiu. «Tunnen end mustas hästi ja turvaliselt ega arva, et peaksin stiili muutma,» põhjendab ta. «Pealegi sobib must igale poole.»
Trikoloorilt laenatud värvides rukkilillemustriline «Eesti naine» on toonud Kristina Toomele moevõistlustelt tunnustust ja kõrgeid kohti. See kogu on talle väga südamelähedane. Tutvustuses on öeldud, et eesti naine on maamuna ilusamaid ning mis oleks ilusam kui eesti naine isamaalistes värvides.
«Tahan oma loominguga esile tuua naise ilu eri võtmes, minemata seejuures üle piiri ja ülearu paljastamata,» jutustab moekunstnik.
Kristina Toomelt küsiti pärast võistlust, miks modellid olid Ruja legendaarse pala «Eesti muld ja Eesti süda» saatel laval marssides nii mornid.
«Vastasin, et eesti naine on ka kurjana ilus,» meenutab ta.
«Tegelikult tahtsin inimesi mõtlema panna, kas isamaa on neile midagi andnud. Mulle küll on. Mina ei taha välismaale minna, vaid plaanin end ikka Eestiga siduda,» arutleb neiu. Praegu meeldib talle enda jutu järgi Tallinnas olla, aga hea meelega käib ta ka Viljandis, kus leidub rohkem rohelust ja rahu.
Kristina Toome arvates on Eestis piisavalt palju moedemonstratsioone, kus saab end proovile panna ja kogemusi hankida.
Algul oli tal päris raske end reeglitega kurssi viia: mõnel võistlusel tohi esitleda kollektsiooni, mida on juba varem demonstreeritud. Iga võistlus on järgmise ülesastumise ettevalmistus. «Alles laval näeb, mismoodi rõivad passivad, kuidas mõjuvad soeng ja meik ning mismoodi sobivad kokku liikumise ja muusikaga,» loetleb Kristina Toome.
Isepäine moelooja
Kristina Toome nendib, et on isepäine ega lase ennast aidata, vaid tahab ise hakkama saada. «Olen näidanud õpetajatele oma asju siis, kui need on valmis. Juhendajat pole mul kunagi olnud, lasen oma mõtetel voolata ja kui tundub, et lähen üle piiri, siis tõmban end tagasi,» arutleb moekunstnik.
Toome teeb kollektsioonid kavandist viimistluseni ise valmis. «Olen mõelnud paluda õmblemiseks abi, aga õmblemisega palju tegelnud inimesed võivad lisada oma mõtteid. Lõpuks võib-olla ei tunnegi, et see on päris minu asi,» mõtiskleb moelooja.
Samuti teeb ta modellidele esinemisjumestuse ja -soengu ning valib taustamuusika. «Mul on superhead modellid, kes on minuga algusest peale koos olnud. Usaldan neid täiesti ning nad seavad liikumise ise,» kiidab ta.
Kõige paremad ideed tulevad noorel moeloojal enda jutu järgi õhtul enne uinumist. «Mõtlen sellele, mis on pooleli, näen vaimusilmas lahendust ning siis ei jää muud üle kui voodist välja tulla ja see üles joonistada, muidu on hommikuks meelest läinud,» kirjeldab ta.
Kuigi Kristina Toome pidevalt rõivaid välja mõtleb ja valmis vuristab, ei õmble ta endale eriti midagi. Sõbrannade palvetele vastu tulles on ta neile aeg-ajalt mõne ekstravagantse kleidi teinud. Samuti annab ta soovitusi pereliikmetele.
Moevooludega Kristina Toome ummisjalu kaasa ei torma ja inimesi tänaval kriitilise pilguga ei seira. «Moesuundade järgi inimese üle otsustada ei saa, sest palju on neid, kes järgivad oma stiili, sõltumata sellest, mis moes on. Ma ei jälgi, mida inimesed kannavad, vaid vaatan, kas rõivad on terved ja puhtad,» sõnab ta.
Kristina Toome on kollektsioone luues lasknud fantaasial vabalt lennata ning päris igapäevased need rõivad pole. «Paljud tuleks peol või kontoris kandmiseks pisut ümber teha. Päriselus võib-olla ei kanna nii lühikest seelikut, kuid laval näeb see efektne välja,» selgitab ta.
Seevastu «Särava suve» vallatud lillades toonides suvekleidid on küll sellised, et ainult võta ja pane selga.
MOOD
Noor moekunstnik Kristina Toome on loonud palju põnevaid kollektsioone.
• Sündinud 1. veebruaril 1993.
• Koolid: 2005—2010 Viljandi kunstikool, 2006—2010 Viljandi maagümnaasium, 2001—2006 Jakobsoni gümnaasium. Sellel sügisel alustas Tallinna tööstushariduskeskuses õpinguid rätsepa-stilisti erialal.
• Kollektsioonid: «Punased inglid ja deemonid», «Särav suvi», «Ajakirjandus», «Eesti naine», «Saatanlik naine», «Punane laguun».
• Saavutused: 2009/2010 — «Noor mood», kolmas koht; «Viljandi noor moelooja», esimene koht; Kiili moe-show, teine koht; Viljandi maagümnaasiumi moe-show, teine koht; Viru SMX, teine koht.
Allikas: «Sakala»