Mai Treial: Ilus ja ahvatlev reklaam ohtu tervisele olematuks ei muuda

, riigikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Mai Treial
Riigikogu liige Mai Treial Foto: Peeter Kümmel

RAHVUSVAHELISEL vähinädalal avaldatud andmetest selgus jahmatav tõsiasi, et Eestis suitsetatakse aastas 3000 tonni tubakat ja meil on 350 000 regulaarset suitsetajat.


Kopsuvähki sureb ligi 750 inimest aastas, kusjuures enamasti põhjustab haigestumist suitsetamine. Muret valmistab ka see, et sigaretisõltlaste seas on üha rohkem noori naisi ja lapsi.

FAKT, et kolmandik alla kümneaastasi on proovinud suitsetamist, räägib ise enda eest. Vana tuttava tubaka ohust oleme kõik teadlikud ja selle kahjulikkust igal moel selgitada püüdnud, kuid paraku pole probleem kadunud.

Klassikaliste tubakatoodete kõrvale on nüüd salamisi siginenud uued ning huuletubaka, e-sigareti ja vesipiibu ohud on teadmata. Ometi ei takista see turule toojaid kiitmast, et need on kahjutud.

Mõistagi: äri on äri. Tarbijat püütakse ahvatleda toodete madala hinnaga ning meeldiva maitsega. Nagu sellest veel vähe oleks, reklaamitakse ja pakutakse vesipiipu isegi mõnes avalikus söögikohas.

Vabadus on hea asi, kuid see ei tohi kedagi ahistada ega kahjustada. Kui ärimehed piiri ei tunne, peaks asja ohjama riik. Mõistagi on internetireklaami ääretult keeruline ohjata, kuid midagi tuleb ometi ette võtta.

PÄRISIME riigikogus, mida arvab sotsiaalminister sellest, et vesipiipu reklaamitakse kui esteetilist naudingut, mis maandab stressi ja rahustab, ning e-sigaretti kiidetakse taevani.

Kuna ajakirjanduses liigub nii nende kui huuletubaka kohta vastakat infot, tahtsime saada selgust, kas Eestis on uuritud nende tervise- ja keskkonnaohtlikkust ning sõltuvusriski — saati et selle kohta pole andmeid avaldatud.

Et vesipiibu, e-sigareti ja huuletubaka pealetungi meil veel ei tajuta, pole nende puhul tehtud uuringuid, vaid tuginetud maailma terviseorganisatsiooni andmetele. Ohtude ja sõltuvuse eest hoiatamine on meil piirdunud üldise selgitustööga tubaka kahjulikkuse kohta.

Sotsiaalminister lükkas ümber arvamuse, nagu oleks vesipiip ohutu. Selle puhul hingab kasutaja sisse sama palju suitsu kui 100—200 sigaretist. Vesipiibust tekkiv peapööritus on lihtlabane vingumürgistus: vingugaasi ja mürkainete hulk on selles üle kümne korra ning nikotiinikogus ligemale kolm korda suurem kui sigaretist saadav.

Suitsuvaba huule-, närimis- ja nuusktubakas kuuluvad vähki tekitavate ainete hulka ning on seega samuti kahjulikud. Olgu mainitud, et vastupidi nii mõnegi tavatubakast sõltuja ootusele ei aita eelmainitud toodete tarvitamine suitsetamisest loobuda, vaid on lihtsalt tubakas teisel kujul.

E-sigareti kahjulikkus pole küll lõplikku kinnitust leidnud, kuid on kahtlustatud, et selline nikotiini manustamine võib põhjustada tõsiseid häireid ning tekitada sõltuvust. Samuti on liiga vähe uuritud e-sigareti täitekapslites olevate ohtlike kemikaalide mõju.

Vesipiibu ja e-sigareti pruukija hakkab hiljem tõenäoliselt suitsetama ka sigarette. On veenvaid andmeid, et e-sigaret suurendab noorte nikotiinisõltuvust.

NIISIIS pole kahtlustki, et kõnealuste toodete müük ja pruukimine vajab õiguslikku regulatsiooni.

Minister ütles, et e-sigaret pole meil tubakaseadusega reguleeritud, sest ei sisalda tubakat. Ja kuna nikotiini sisaldavaid täitekapsleid ei ole Eestis lubatud turustada, siis polegi e-sigaretti tubakatoodete hulka arvatud – see on Euroopa Liidus määratletud kui meditsiiniseade. 

Tegelikult on üsna raske kontrollida, kas e-sigareti kapsel sisaldab nikotiini või ei. Tubakaseadust ei saa kohaldada ka vesipiibu puhul ning liiati pole Euroopa Liiduski selle kohta regulatsiooni.

Nii on kujunenudki olukord, et tubakatooteid reklaamida on meil keelatud, kuid samas võib avalikult kuulutada, kust saab osta vesipiipu või e-sigarette. On selge, et ka muu tervist kahjustava kauba reklaami tuleb piirata või see koguni keelata.

MEELEMÜRGI tekitatud kahju ei piirdu ainult kasutaja ja tema lähedastega, vaid ohustab kogu ühiskonda. Suitsetamisest tekkivad kulud moodustavad aastas üle miljardi krooni — pool protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Otsesele kulule, mida põhjustavad haigestumine, diagnoos ja ravi, lisandub kaudne: varajase surma tõttu kaotatud potentsiaalne tulu.

Üks abinõu, millega saaks suitsetamisele veidigi piiri panna, on hinnapoliitika. Vähiarstide veendumust mööda on sigaretid meil liiga odavad, hinna tõstmine oleks tõhus võimalus vähendada kopsuvähki suremist.

Minister kinnitas küll, et seda turgu püütakse jälgida nii palju kui võimalik, kuid kurtis, et elu areneb kogu aeg eest ära.

Ometi ei tohi käsi rippu lasta. On teada, et paheline maailm astub seadustest sammu eespool, seetõttu peab riik olema valmis neile sammudele kiiresti reageerima. Eestile pakub see hea võimaluse olla uuendaja ning näidata valmisolekut tänapäeva pahedele vastu hakata.

MEIL tasub eeskuju võtta põhjanaabritelt, kes on tubakamürgi suhtes ilmutanud laussallimatust ning tahavad selle oma maalt välja tõrjuda.

Jääb üle loota, et meie sotsiaalministeerium pakub välja konkreetsed lahendused ning riigikogu teeb parema valiku, ohjamaks reklaami ning kaitsmaks eeskätt lapsi ja noori uue aja mürkide pealetungi eest. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles