Repliik: Mälestus

Kristiina Baum Foto: Elmo Riig / Sakala

Kord elus on mind käele suudeldud. See juhtus ühel suveõhtul Karula järve ääres. 

Olime suvemajja kogunenud mitmekesi ja teadsime, et teiste hulgas saabub ka tema. Ma polnud teda kunagi näinud, ainult temast kuulnud. 

Kui ta kauaoodatud seltskonnaga lõpuks saabus, läksid kõik elevile. Õhk kihas ärevusest ja kõik püüdsid pilguga tema tähelepanu. Mina aga ehmusin. Ta tundus palju koledam, kui teda ette olin kujutanud. Isegi natuke õudne oma konksus nina ja plekilise nahaga. Siis hakkas ta ringi käima ja kõiki tervitama. Jõudnud minu juurde, ta seisatas. Suurte vesihallide silmadega vaatas ta mind teraselt, võttis ettevaatlikult mu käe, kummardas ja puudutas seda õrnalt oma soojade huultega. Mina tõmbasin käe häbelikult ära. Tema turtsatas seepeale naerma, astus edasi ja kadus peagi rahvasumma.