Loosimängus lubatud auhinna andmata jätmine on keelatud

Sten Mahov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näide elust enesest: «Naistepäeva õnneloosi» on kommenteerinud ja jaganud tuhanded, ainus säilinud jälg sellest on aga otsimootori arhiiv – sealtsamast leiab ka tänaseks kustutatud küsimused ilmselt pettunud osalejatelt.
Näide elust enesest: «Naistepäeva õnneloosi» on kommenteerinud ja jaganud tuhanded, ainus säilinud jälg sellest on aga otsimootori arhiiv – sealtsamast leiab ka tänaseks kustutatud küsimused ilmselt pettunud osalejatelt. Foto: Kuvatõmmis

Tõenäoliselt kõigi Facebooki kasutajateni jõuab aeg-ajalt üleskutseid panna mingile lehele «Like» ja seda oma ajajoonel sõpradele jagada, et osaleda auhinnaloosis. Eriti rohkelt korraldatakse selliseid loosimisi jaanipäeva eel ja auhindadeks on midagi teemakohast. Paraku jäävad mängu jagajad mõnikord lubatud auhinnast ilma.

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda annab nõu, mida tuleks loosimängudes osaledes tähele panna.

Ahvatleva auhinna puhul on «laikimisi» ja jagamisi lausa tuhandetes. Ettevõte saab sel teel rohkesti reklaami ja ega kasutajal paari kliki tegemine ju tükki küljest võta. Kõik on näiliselt hästi.

Paraku ei saa seda väita kõigi mängude puhul, sest alati ei jõua lubatud loosiauhind heauskseni. See jääb kas välja loosimata või «loositakse» see väljamõeldud tegelasele, keda Facebookis pole. Keerulisemate skeemide puhul on «võitjaks» mõni loosimängu algataja sõber või üldse keegi kolmas, kes mängust tegelikult osa ei võtnud ja seega ka auhinda nõuda ei oska. 

Facebookis sellistes mängudes osaledes tuleb tarbijal mõista, et ta on vabatahtlikult nõus ettevõtteid oma sõpruskonnale reklaamima ja selle eest lubatud auhinna saamise võimalus sõltub nii loosiõnnest kui sellest, kui aus on mängu korraldaja.

Sellistel mängudel puuduvad ühtsed reeglid, loosimisi korraldatakse oma sisemisest aususest lähtudes. Samas toimib antireklaam vähemalt sama hästi kui positiivne reklaam, mistõttu tõenäoliselt ei riskeeri lugupeetud ettevõtjad negatiivse maine tekkimisega.

Tarbijakaitseametisse jõuab pöördumisi, mille puhul inimene vajab nõu Facebooki loosimiste kohta, kuid kahtlustab ka pettust. Eelmisel aastal tuli ametisse paar tosinat kaebust eksitavate tarbijamängude kohta, neist vähemalt iga neljas puudutas Facebooki mänge.

Selliseid pöördumisi on tulnud ka tänavu. Peamiselt kurdetakse, et auhind jäetakse loosimata, loosimist lükatakse mitu korda edasi või kustutatakse kampaaniainfo sootuks. Vahel kaevatakse pildi ja reaalsuse lahkheli üle: pildi järgi arvatakse, et auhind on suur muusikakeskus, kuid välja loositakse hoopis suur seinafoto muusikakeskusest.

Veel on rahulolematust põhjustanud ekslik info. Näiteks kui ettevõtjal käib korraga mitu loosimist ja inimest teavitatakse tahvelarvuti võidust, ent hiljem vabandatakse, et see oli teine loos ja tema võitis kõrvaklapid.

Tarbijakaitseamet reageerib igale laekunud kaebusele, kontrollib asjaolusid ja väljastab põhjendatuse korral vähemalt märgukirja, vajadusel ka ettekirjutuse, või alustab väärteomenetlust.

Et auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud, on tarbijakaitseametil võimalik nõuda eksitava kauplemisvõtte kasutamise lõpetamist või sellise tegevuse eest määrata rahatrahv. Lubatud auhinna väljastamist siiski otseselt nõuda ei saa.

Tihti teevad ettevõtjad vigu teadmatusest või tähelepanematusest. Seetõttu on tarbijakaitseamet koostanud juhise meelelahutuslike tarbijamängude ja alla 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubanduslike loteriide korraldamiseks, mille leiab internetist (http://tarbijakaitseamet.ee/et/ettevotjale/kaubanduslikud-loteriid-ja-tarbijamangud).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles