Jütsid said endale mulgikeelse vihiku

Margus Haav
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu koostaja Alli Laande (paremal) ja Mulgi kultuuri instituudi juht Kristel Habakukk hoiavad käes kõigi
aegade esimest mulgikeelset õppematerjali. Esialgu harjutab selle järgi keelt sadakond last.
Raamatu koostaja Alli Laande (paremal) ja Mulgi kultuuri instituudi juht Kristel Habakukk hoiavad käes kõigi aegade esimest mulgikeelset õppematerjali. Esialgu harjutab selle järgi keelt sadakond last. Foto: Margus Haav

Uuele põlvkonnale mulgi keele õpetamiseks valmis «Mulgi-Märdi töövihk», mis on läbi aegade esimene selles keeles trükitud õppematerjal.


Töövihiku koostaja Alli Laande toonitas, et tegemist on ajaloolise sündmusega.
«Ühtki kirjalikku mulgikeelset õpikut seni polnud, sest tegemist oli kõnekeelega,» selgitas ta. «Et mulgi keel kõnekeelena hakkab kodudes tähtsust kaotama, tuleb välja töötada midagi, mis meie keelt kaitseks ja hoiaks.»

Esimesele astmele mõeldud töövihikus on kasutatud eri paikkonna sõnu ja murrakuid. Pildid on sinna joonistanud Lii Laande.

Töövihik toob lastele mulgi keelt ja kultuuri lähemale kuulamise ja mängu kaudu. Kirjalikke ülesandeid on minimaal­selt, et need ei eksitaks lapsi eesti keele õppimises.

Vihik on kasutusel Halliste, Karksi, Holstre ja Hummuli koolis ning Ramsi lasteaias-algkoolis. Valikuliselt kasutatakse vihikut Kildu algkooli emakeeletundides.
Alanud õppeaastal koolidesse jõudnud töövihik prooviti järele eelmisel aastal Mõisaküla kooli esimeses ja teises klassis, kus töötati läbi kõik lehed.

«Tegemist pole lõpliku variandiga, vaid sellest saab kindlasti edasi areneda,» lisas Laan­de.

Töövihiku kasutamist on õpetatud mitmel kursusel ka õpetajatele. Koos õpilastele mõeldud vihikuga tuli välja pedagoogidele mõeldud abistav versioon.

Mulgi keel ja kultuur jõudis kolme kooli möödunud sügisel valikainena. Tänavu on nimekiri märgatavalt laienenud ning Mulgi kultuuri instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke kinnitusel on töövihiku vastu huvi tuntud ka väljaspool ajaloolist Mulgimaad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles