Kõpu juhtum. Kas hurjutada või õppida?

Marko Suurmägi

FOTO: Marko Saarm / Sakala

PISUT ENAM KUI 600 elanikuga Kõpu vallast on viimase aasta jooksul Eesti ajakirjanduses lausa uskumatult palju räägitud. Aasta ja mõni kuu tagasi jõudis see meediapilti, kui vallavanem Tõnu Kiviloo lausa töökoha uksel vahi alla võeti ja tema kabinet läbi otsiti. Nüüd süüdistatakse Kivilood mitmes ametialases kuriteos.

 

Praegu on vald tähelepanu keskpunktis, sest suurem osa vallavalitsuse ametnikest reisib ringi Itaalias. Tallinnast tulnud kommentaaridest on jäänud kõlama, et kui üks vallavalitsus või firma võib endale töös lubada kümnepäevast pausi, on ta mõttetu. Samuti et kollektiivpuhkusele minek tundub aprillinaljana ja selline reis on rahva raha raiskamine.

Viljandis oli eelmisel nädalal kollektiivpuhkus ühes linna vanemas söögikohas Viljandi kohvikus. Pisut enam kui kuu aega tagasi oli pikal kollektiivpuhkusel Fellini kohvik, mis mullu valiti paremuselt Eesti 18. söögikohaks ja mida üldiselt peetakse Viljandi parimaks kohvikuks. Mina ei taha ega saa neid söögikohti kuidagi mõttetuks nimetada.

Kümne aasta eest olid kollektiivpuhkused Eesti valdades üldlevinud. Siis hakati neid peitma. Nüüd on suvisel ajal üsna tavaline, et kui mõnda väiksemasse valda (ja neid on Eestis selge enamus) helistada, tõstab keegi küll toru, aga vastab, et ühtegi soovitud ametnikku ei ole ja nende teemadega praegu ei tegelda. Paar suve tagasi üritas Sakala kedagigi leida endisest Saarepeedi vallamajast, aga kahel päeval järjest oli uks lukus. Eks Saarepeedi vabanduseks saa öelda, et nüüdseks seda valda enam polegi. Peidetud kollektiivpuhkust leiab suviti aga mitmelt poolt.

Rahva raha raiskamise pärast on näpuga näidatud Kõpu juhtide peale. Tuleb aga tunnistada, et reisile saatis Kõpu valla ametnikud kultuuriminister Urve Tiidus, kui ta mullu 20. juunil kinnitas oma allkirjaga käskkirja, mis Kõpu vallale suure summa norralaste raha andis. Seega raisatakse praegu Itaalias eelkõige Norra maksumaksjate raha ja seda Eesti riigijuhtide heakskiidul.

KÕPU VALLA JUHTUM pälvis suurt tähelepanu just unikaalsuse tõttu. Seni polnud teadaolevalt ükski Eesti vald suutnud sama teha: võtta oma 15 töötajast 14 ja sõita ühiselt välismaale aega veetma. Uudsus paneb ahhetama ja seekord on järgnenud hukkamõist.

Tegelikult võiks asjasse suhtuda ka vastupidi. 600 inimest suudab ülal pidada ja majandada valda, mille töötajad suudavad oma töö organiseerida nii, et nad võivad minna ühiselt Itaaliasse. Kõppu võiks ju lausa õppima minna, kuidas aega niimoodi juhtida või saada oma nappidelt maksumaksjatelt sedavõrd palju raha, et vallaaparaati sel moel töös hoida.

TALLINNAST ON VIIMASE nädala jooksul mitmest suust kõlanud ka arvamus, et Kõpu vald, kes on end näidanud nii mõttetuna, tuleks kellegagi sundliita. Mina panen eelmises lauses rõhu sõnale «kellegagi», sest just Kõpu vald on näinud Viljandimaal suurt vaeva, et alustada haldusreformi ja moodustada Viljandimaast ühtset omavalitsust. Kõpu vald võttis innukalt osa ka ühinemisprotsessist, kuhu olid kaasatud Abja, Halliste ja Mõisaküla. Kõik need liitumised on teiste vastuseisu tõttu paraku ära jäänud. Kõpu valda ei tahagi keegi.

Tagasi üles