Eesti seenioride koondis teenis Prantsusmaal peetud ammulaskmise maailmameistrivõistlustel hõbemedali ja võistkonda kuulunud viljandimaalane Inno Kiilaspea sai individuaalselt 16. koha.
Amburid tegid korraliku võistluse
10. september 2010, 17:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval Avonis lõppenud tiitlivõistlustel oli eestlastest individuaalselt parim Aleksander Karama Häädemeeste klubist. Tema naasis koju seenioride arvestuse hõbemedaliga.
Meeskondlikult jäid Eesti seeniorid Aleksander Karama, Inno Kiilaspea ja Jüri Kadastik alla Prantsumaa eakaaslastele, Aleksander Karama tulemus oli viie silma võrra nõrgem venelase Vladimir Kutsi omast.
Võistles kuus viljandlast
Viljandi ammuklubist Nool osales tiitlivõistlustel peale Inno Kiilaspea veel viis sportlast. Individuaalselt pälvis neist kõrgeima koha Andres Soosaar: teda jäi juunioride konkurentsis pronksmedalist lahutama 11 silma. Kaido Pärnoja lõpetas meeste arvestuses edukaima eestlasena 14. kohaga, Tarmo Potter oli 18. ja Mati Sereda 24.
Eesti ainsa naisena oli maailmeistrivõistlustel tulejoonel Viljandi Noole eestvedaja Merike Kahk. Tema võistlus lõppes 12. tulemusega.
Merike Kahk nentis, et üldjoontes võib eestlaste saavutustega Avonis rahule jääda. «Kõige paremini just ei läinud, aga pettuma ei pidanud me samuti,» lausus ta.
Kahki sõnul on eestlastel keeruline maailma tippamburitega sammu pidada, sest neil kui harrastussportlastel tuleb tiitlivõistlustel mõõtu võtta eri riikide professionaalidega.
«Seda arvestades peab Eesti esindusega kindlasti rahul olema,» ütles ta.
Sama meelt oli Eesti amburite liidu peasekretäri kohustustes olev Häädemeeste klubi eestvedaja Ain Järvesaar.
«Eks meie suurimad ootused olnudki seotud seenioridega, sest mullu teenisid nad Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali,» kõneles ta.
Juunioride uhke etteaste
Ain Järvesaare hinnangul olid aga tublid ka juuniorid. «Kaheksa parema hulka ehk finaali jõudis kaks meie noormeest,» märkis ta.
Viljandlane Andres Soosaar lõpetas, nagu juba mainitud, neljandana, Häädemeeste klubi liikmele Sander Langile kirjutati lõpuprotokolli kaheksas tulemus.
Juunioride maailmameistriks tuli 1789 silmaga prantslane Jacques Mangematin. Andres Soosaare tulemuseks jäi 1763 ja Sander Langil 1731 silma.
Naiste tiitli pälvis sakslanna Ina Schmidt ja meestest teenis kuldmedali horvaat Domagoi Pereglin.
Meeskondlikult osutus parimaks Saksamaa Horvaatia ja Prantsusmaa ees. Eesti trio Kaido Pärnoja, Ain Järvesaar ja Tarmo Potter lõpetas kuuenda kohaga.
Seekord osalejaid vähem
Mitmetel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel kaasa teinud ning sealt kõrgeid kohti ja medaleidki toonud Merike Kahk tõdes, et tänavustele tiitlivõistlustele vajutas pitseri majanduskriis.
«Kui varem on osalejate arv küündinud umbes 150-ni, siis Avonis võistles sadakond sportlast,» rääkis ta ning lisas: «Tipplaskjad olid muidugi mõista kohal.»
Eesti amburitel pole maailmameistrivõistlustele pääseda kuigi raske. Nagu ütles Ain Järvesaar, oli meie ligi 30 aktiivse amburi seas tiitlivõistluste normi täitnuid rohkem, kui seekord Prantsusmaal käis. «Samas oli eestlastel seal üks suuremaid delegatsioone.»
Toetajatega pole laiutada
Merike Kahk rõhutas, et Prantsusmaale sõitsid need, kel see võimalik oli.
«Omavalitsus toetab küll klubilist tegevust, ent muus osas oleme nagu paljude teistegi alade sportlased omapäi,» selgitas ta.
Riik ammulaskmist ei toeta, sest see ei ole olümpiaala. Ain Järvesaare sõnul andis Eesti koondisele maailmameistrivõistlustest osavõtmiseks raha Eesti Kultuurkapital, ent lõviosa kulutustest tuli siiski osalejatel endal kanda.
Järvesaare jutu järgi otsustasid Eesti amburid Prantsusmaale sõita autodega.
«Iial ei või ju teada, kuhu lennureisi puhul relvad jäävad ja mis seisus nad pärast pagasist kätte saab,» põhjendas ta. «Eelistame oma võistlusrelvi enda läheduses hoida.»
Nii Merike Kahk kui Ain Järvesaar leidsid, et raskustest hoolimata kogub ammulaskmine maailmas populaarsust.
«Tänavu liitus rahvusvahelise alaliiduga neli uut riiki, neist kaks seni esindamata mandrilt Aafrikast,» tõi Järvesaar näite.
Tema sõnul on ka Eestis amburitele mitmest paigast järelkasvu sirgumas. «Noorsportlastega tehakse head tööd näiteks Ida-Virumaal ja Pärnumaal.»
Paraku ei saa säärast optimismi jagada aastaid Viljandis ammulaskmise propageerimise ja noorema põlvkonna õpetamisega tegelnud Merike Kahk.
«Küsimus pole siin aga huviliste puuduses, vaid selles, et valitseb teadmatus, mis saab meie laskeplatsist,» nentis ta.
Praegu on Noole liikmete kasutada Männimäe harjutusväljak, ent sellele on koostatud elamuehituse detailplaneering.
«Ehitustegevuse alguseni võime seal oma tegevust jätkata,» lausus klubi eestvedaja.
Kahki sõnul on just see üks põhjus, miks Viljandi klubi pole viimastel aastatel noori koolitada võtnud.
«Kolm-neli aastat ette vaatava kavata pole noortega otstarbekas tööd alustada,» arutles ta.
Kõigest sellest hoolimata võib Nool pidada ennast üheks Eesti juhtivaks ammuklubiks. Tänavustel Eesti meistrivõistlustel pälvisid selle liikmed kolm tiitlilt: naistest võitis Merike Kahk, meestest Kaido Pärnoja ja juunioridest Mart Särg.