Viiratsi jahiseltsi aladel lastud hunt vallandas ägeda juurdluse

Üks sündmuskoht, mida keskkonnainspektsiooni esindajad uurisid, asub Puujala tee ääres. Seal oli veel eilegi märke verisest tegevusest, mis laupäeval aset leidis. Foto: Marko Saarm, erakogu

Laupäeval pidasid Viiratsi jahiseltsi liikmed Puujala tee ääres jahti. Kuigi sihikule pidid olema võetud sead, sai keskkonnainspektsioon pärastlõunal teate, et kõnealuses piirkonnas on maha lastud hoopis hunt. Uurimine süüdlaste väljaselgitamiseks käib täie hooga.

Teate arvatavast salaküttimisest sai keskkonnainspektsioon 7. veebruari pärastlõunal infotelefonile 1313. Inspektor sõitis kohe sündmuskohale, kus samal päeval oli jahti pidanud ka Viiratsi jahiselts. 

Keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär ütles, et kuna menetlemine käib täie hooga, ei saa nad oma trumpe info avalikustamisega käest anda ega öelda, milline pilt sündmuskohal avanes või mitu hunti oli maha lastud. Ta toonitas, et inspektsioonile on selliste lugude lahendamine esmatähtis. «Kuulame järjest üle neid, kes seal sel päeval jahil olid,» ütles Täär. 

Ülekuulatavaid on enam kui kümme. Nende sekka sattus ka Viiratsi jahiseltsi endine liige Margus Jõhve, kes soostus Sakalale kommentaare jagama, sest tal pole oma sõnul midagi varjata. Jõhve, kes on koos sõber Toivo Luigega Viiratsi jahiseltsist välja arvatud, kuulub Heimtali jahiseltsi. Ta sõitis laupäeval koos Luigega kõnealuses piirkonnas ringi, sest talle kuulub Viiratsi jahiseltsi aladel kinnistu ja umbes 150 hektarit maad. 

Soovitas lugema õppida

Margus Jõhve ja Viiratsi jahiseltsi suhted pole just kiita. Ka sama päeva hommikul mainis Jõhve endistele jahikaaslastele, et nood tema maa peal ilma loata mootorsaaniga ringi ei kihutaks ja õpetaks ka saanijuhile selle kohta käiva sildi lugemise selgeks. 

Kui saabus hundiküttimise teade, olid Viiratsi jahiseltsi liikmed inspektorile vihjanud, et äkki olid laskjateks Jõhve ja Luik, kes seal samal päeval ringi olid liikunud. 

Jõhve oli aga kindel, et tegelik süü ei lähe kaugele Viiratsi jahiseltsist. «Kes seda tegi, tõmbab sellise lolli mängimisega tervele seltsile vee peale,» lausus ta. 

Sakalal õnnestus laupäeval jahil olnud meestest tabada Imre Lossmann, kes oli laupäeva õhtul saatnud Margus Jõhvele sõnumi sisuga: «Jäta järele, Margus!» 

Viiratsi jahiseltsi liige Lossmann väitis eile Sakalale, et mingit hunti pole seal lastudki. «Ma ei tea, kust te võtate neid asju. Ma ei saa kommentaare anda, sest pole näinud, et keegi oleks hunti lasknud. Ma tean, et mingi nõiajaht käib, ja kuulen küla pealt, aga tahaks otse infot saada,» rääkis ta. Oma sõnul lahkus Lossmann laupäeval jahilt tühjade kätega.

Laupäevast jahti juhatanud Väino Viidebaum ütles, et tema ei saa seda teemat kommenteerida, sest ka tema pole ühtki mahalastud hunti näinud. «Seajaht oli ja muud midagi,» lausus ta. 

Hunti lastakse üliharva

Naima Täär ütles, et kütitavaks oli jälgede järgi kindlasti hunt. Selle kindlakstegemisele aitas kaasa kohapeal käinud keskkonnaagentuuri kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp. Talle oli hundilaskmisest teatanud oma allikas, keda ta ei saanud uurimise huvides samuti avalikustada. Kübarsepp võttis DNA-proovid, mille saatis uurimiseks Tartu ülikooli. Tema sõnul saab esimese tulemuse arvatavasti nädala või poolteise pärast. 

Naima Täär tõdes, et kõnealuse juhtumi puhul on erandlik DNA-proovi võtmine väga hea, sest selle järgi saab teha kindlaks, kas tegu oli hundiga, sest looma laipa pole keegi välja andnud. «Läbi aastakümnete on ainult üks ebaseaduslik hundilaskmine olnud, sest hunti on väga keeruline jahtida ja seega ka salaküttida,» selgitas Täär. 

Kuigi süüdlane on alles selgitamisel, taunivad juhtunut nii Eesti jahimeeste selts kui Viljandimaa jahimeeste liit. Viimati nimetatu esimees Mart Tasane ütles, et see on äärmiselt ebaeetiline ja vastutustundetu tegu. «Jahindusega pole siin mingit pistmist, selle nimi on ülbus,» lausus ta. Tasane lisas, et kindlasti pole terve Viiratsi jahiselts juhtunuga seotud, kuid isikud, kes on selle eest vastutavad, väärivad karistamist. «Aga ma tõesti ei tea, kes on põhisüüdlane. Pole õrna aimugi,» lisas ta. 

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et tallegi on teada vaid niipalju, kui ta on ajakirjandusest lugenud. Selle põhjal tegi selts eile ka tauniva avalduse. 

«Selleks, et esitada ränki süüdistusi, peab olema andmeid, muidu võib inimestele või seltsile liiga teha,» kõneles Korts. Tema sõnul võib ka suure jahi ajal olla metsas teisi inimesi ning pole teada, mida keegi seal teeb. «Las keskkonnainspektsioon rahulikult uurib, eks info saame nii või naa,» märkis Korts.