Repliik: Inimesed pimedas

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigrid Koorep
Sigrid Koorep Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Millal sa oma sõpru viimati nägid? Eile õhtul seitsme paiku? Või saite nädalavahetusel mõnes pubis kokku?

Õigupoolest polegi vahet, kunas ja kus, aga hiljuti tabasin end mõttelt, et tuttavaid ja sõpru, kellega me just koos ei tööta või koolis ei käi, kohtame harilikult ikka siis, kui õues on juba pime, ning see, missugused nad päevavalgel välja näevad, hakkab tasapisi ununema.

Eks see ole muidugi pimeda poolaasta eripära. Võta näpust: töölt koju minnes tänavalaternad põlevad. Üsna kummastav on mõelda, et isegi neid oma kõige lähedasemaid hingi, pereliikmeid, kellega kohtume argipäevadel ikka üksnes hommikul ja õhtul, oleme mitu kuud näinud enamasti elektrivalguses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles