Ehituse õnnestumise määrab eeltöö

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja kohusetäitja Agris Peedu leiab, et pärast riigihanget ehitaja ja tellija vahel tekkivad arusaamatused on suures osas tingitud tellija nigelast eeltööst.

Enamik riigihankega kokku puutunud vallavanemaid kurdab, et riigihangete seadus sunnib ehitust tellides valima madalaima hinnaga pakkumise. See aga võib osutuda alapakkumiseks ja hiljem võib firma hakata raha juurde küsima. Kuidas saaks vallajuht niisugust olukorda ennetada?

Riigihanke korraldamise juures on suur osa eeltööl. Hankedokumentides ja hanke tehnilises kirjelduses tuleb täpselt määratleda, mida soovitakse saada. Selleks on vaja kindlasti kasutada asjatundjate ja ekspertide abi, sest ehitushanked on tihti tehniliselt väga keerulised.

Kust eksperte leida võib?

Ehituseksperte võib leida näiteks justiitsministeeriumi avaldatud tunnustatud ekspertide nimekirjast. Olulised on erialane pädevus ja võime teha ekspertiisi.

Kui suureks probleemiks te ehitusel riigihanke nõrka ettevalmistust peate?

Kesine eeltöö on paraku üsna levinud teema. Mõnikord tundub, et tellija ei tea ehitajat otsides, mida ta tegelikult tahab. Näiteks võivad hankedokumendid enne hankemenetluse algust isegi pädevalt ette valmistatud olla, kuid ehituse käigus mõtleb vallavalitsus ümber ja otsustab majale panna teistsuguse katuse, mis on hanke juures suur muudatus.

Et ehitajaga niisuguseid probleeme ei tekiks, on vaja väga täpset projekti.

Kas väide, et riigihangete seadus sunnib valima odavaima pakkumise, peab paika?

Riigihangete seaduse kohaselt on võimalik rakendada kas madalaima hinna või majandusliku soodsuse hindamise kriteeriumi. Meie soovitame üldjuhul teist varianti.
Madalaima hinna järgi võiks otsustada siis, kui hankija on kõik hankelepingu tingimused dokumentides ammendavalt määratlenud ja talle on tähtis veel vaid hind. Majandusliku soodsuse hindamisel saab arvestada ka kvaliteeti, hilisemaid hoolduskulusid, hankelepingu täitmise tähtaega ja palju muud.

Miks siis ikkagi võetakse paljudel juhtudel võitja valikul arvesse ainult hinda?

Tihti ei julge hankijad teisiti otsustada, sest kardavad pikki vaidlusi ja ehitusaja edasilükkumist. Siin tulevad taas kõne alla tellija pädevus, tehtud eeltöö ja ekspertiis.

Ehitusfirmad on kirjeldanud skeemi, kuidas valdadel üritatakse nahk üle kõrvade tõmmata. Nimelt tehakse riigihankel alapakkumine ja arvestatakse asjaoluga, et ehitaja ei saa kogu summat kätte pärast ehituse lõppu, vaid osakaupa igal kuul. Ehituse esimesse poolde jäävad tööd hinnatakse hästi kalliks ja saadakse see raha ka kätte. Kui siis kasumlik tööperiood läbi saab, küsitakse raha juurde või lahkutakse objektilt kopsaka kasumiga. Kuidas vallajuht saab sääraseid petiseid vältida?

Pärast pakkumuse tegemist saab tellija esitada pakkujatele lisaküsimusi. Saab juhtida tähelepanu asjaolule, et mõni töö on hinnatud liiga odavaks, ja küsida, kuidas on nii madal hind võimalik. Seadus võimaldab nii-öelda alapakkumised tagasi lükata ja arvestamata jätta.

Ehitusfirma võib ju niisuguse pärimise peale vastata: ärge muretsege, oleme sellega arvestanud. Ja kuluarvestuses näitab ta ikkagi, et lammutustööd on väga kallid, aga viimistlustööde eest sama hästi kui ei peagi maksma.

Kui selgitused ja nendega koos esitatud tõendid on ebapiisavad, võib hankija pakkumuse tagasi lükata. Paljudel juhtudel ei julge ta aga seda teed minna, sest see tooks tõenäoliselt kaasa vaidlusi ja selleks on vaja pädevust.

Viimasel ajal on mitmelt poolt Eestist tulnud teateid selle kohta, et ehitusfirma on oma tegemistega jänni jäänud ja leping temaga on lõpetatud. Kui firmal on olnud mitu sellist juhtumit, siis kas ta võib ikkagi riigihankel osaleda?

Esiteks on oluline, kuidas on leping lõpetatud. Kui seda on tehtud vastastikusel kokkuleppel, pole põhjust arvata, et just ehitusfirma on süüdi.

Ka juhul, kui ehitusfirma süüd saaks tõendada, ei ole tal seaduse järgi otseselt keelatud edaspidi riigihangetel osaleda, sest see piiraks vaba konkurentsi. Küll aga saab tellija hankedokumentides täpselt määratleda, milline peab olema hankel osaleva ettevõtja kutsealane pädevus. Ehitushangete puhul on hankijal õigus nõuda ülevaadet firma viimase viie aasta ehitustegevusest ja ka tema majandusnäitajaid.

Riigihanke korraldamine on väikestele omavalitsustele päris keeruline olnud. Kas seda ei saaks lihtsamaks ja tulemusrikkamaks muuta?

Riigihangete seaduse 1. juuli täienduste alusel on praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistamisel ehitushangete eeskiri, mis hakkab andma täiendavaid juhiseid just ehitusega seotud riigihanke korraldamiseks. Eesmärk on säilitada seaduses reguleeritus abstraktsel tasandil.

Kui aga vallajuhil on praegu mõne riigihanke ettevalmistamisel abi vaja, siis kust ta saaks seda küsida?

Alates 1. juulist tegeleb nii hankijate, pakkujate, taotlejate kui ka huvitatud isikute nõustamisega rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond.