ARVUSTUS: Teater, mida kuulatakse

, kultuuriakadeemia kultuurikorralduse tudeng
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Angela Tikoft
Angela Tikoft Foto: Elmo Riig / Sakala

«Etenduse ajal soovitan teil vahepeal silmad sootuks kinni panna ning vaid kuulata, mis laval toimub.» Nende sõnadega juhatas Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlane Jaanika Juhanson pühapäeva õhtupoolikul akadeemia mustas saalis sisse Terateatri etenduse «Roos ja lumekristall».

Jaanika Juhanson  on nii selle dramatiseerija, lavastaja kui muusikaline kujundaja. See omanäoline ja Eestis ainulaadne lavastus, mis on üles ehitatud nõnda, et toimuvast saab suurepäraselt aru ka kinnisilmi, on valminud Indrek Hargla jutustuse «Roos ja lumekristall» järgi. Terateater on Eesti esimene pimedate ja vaegnägijate teater, mis sündis aasta eest Põhja-Eesti pimedate ühingu (PPÜ) teatriringi alusel. Tegutsetakse PPÜ juures, kuid etendusi antakse kõikjal Eestis.

Tund ja 20 minutit kestvas lavastuses mängivad PPÜ liikmed ja töötajad ning Terateatri harrastusnäitlejad Hedy Haavalaid, Indrek Kaljumäe, Ahti Tomp, Helen Künnap, Julia Kabanova, Katrin Margus ja Merle Koger. Publikule räägitakse ulmeline lugu Kopenhaagenis elavast arvutiajakirjanikust Mettest, kes tutvub üdini arvutimaailmaga seotud veidra noormehe Kajga. Samal ajal pääseb Kopenhaagenis valla viirus, mis näib levivat arvutist inimestele. Viiruse levimist uurima asudes kistakse loo peategelased sootuks teise maailma, mis pole lõpuni ei muinasjutu- ega virtuaal­maailm, kuid muudab neid mõlemaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles