Et mõnel inimesel ei ole majanduslikel põhjustel võimalik endale advokaati palgata, on olemas võimalus saada õigusabi riigilt tasu saavalt esindajalt.
Advokaadilt saab abi ka riigi kulul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi õigusabi antakse advokaatide kutseühenduse Eesti Advokatuur kaudu. See tähendab, et õigusmenetluses saab isikut esindada ja nõustada Eesti Advokatuuri määratud advokaat. Riigi õigusabi saamise tingimused sõltuvad sellest, milliseks menetluseks õigusabi vajatakse.
Üldjuhul antakse isikule riigi õigusabi siis, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu ise asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Teatud juhtudel saab seda aga sõltumata majanduslikust olukorrast. Näiteks siis, kui inimene on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses, samuti väärteomenetluse puhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on 14—18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ennast ise esindama.
Riigi õigusabi saamiseks tuleb esitada taotlus,
mille vorm on kättesaadav justiitsministeeriumi koduleheküljel ning igas kohtumajas ja advokaadibüroos.
Taotlus esitatakse üldjuhul kohtule. Kui aga inimene on kahtlustatav kriminaalasjas, milles kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik, esitatakse see uurimisasutusele või prokuratuurile.
Kõigepealt vaatab kohus, uurimisasutus või prokuratuur üle, kas inimesel on õigus riigi õigusabi taotleda. Kui riigi õigusabi andmine oleneb inimese majanduslikust olukorrast, hinnatakse tema vara ja sissetulekut, samuti temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekuid. Muu hulgas võetakse arvesse tema ülalpeetavate arvu ja eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi.
Riigi õigusabi ei anta näiteks siis, kui selle taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Inimene peaks ise hakkama saama ka sel juhul, kui kulud on võimalik katta oma vara müügist, või kui tasu õigusteenuse eest ei ületa taotleja eeldatavat kahekordset kuusissetulekut.
Üldjuhul ei ole inimesel õigust valida, milline advokaat talle riigi õigusabi osutama hakkab. Konkreetselt advokaadilt on võimalik abi taotleda vaid siis, kui too on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Sel juhul tuleb juba taotlusse märkida nõusoleku andnud advokaadi nimi.
Kohus, prokuratuur või uurimisasutus advokaati määrata ei saa, seda teeb Eesti Advokatuur.
Riigi õigusabi osutavale advokaadile maksab tasu riik. Õigusabi saanu advokaadile maksma ei pea. Samuti ei tohi advokaat inimeselt selle eest tasu nõuda.
Seaduses on kirjas juhud, mil inimesel tuleb riigi õigusabi eest tasuda. Raha nõutakse tagasi näiteks neilt, kelle majanduslik olukord viie aasta jooksul tunduvalt paraneb, ja neilt, kes on esitanud valeandmeid.
Riigi õigusabi puudutavates küsimustes saab lisainformatsiooni advokatuuri kodulehelt, advokatuuri kantseleist ning kõikidest advokaadibüroodest.