Olevipäevast alates ehk Lambalugu

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui esiti võitsid kõik lahingud uued uted, siis paari kuu pärast sai mõne punkti ka pererahvas.
Kui esiti võitsid kõik lahingud uued uted, siis paari kuu pärast sai mõne punkti ka pererahvas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vanasti arvati, et olevipäeval, 29. juulil tulevad tähed taevasse. Olevipäeva peeti ka lambapühaks. Usuti, et kui siis lammas tappa, läheb kõikidel kariloomadel hästi.

Olevipäev on ikka kalendris kirjas olnud. Küllap teavad aga vähesed, et seda hakati tähistama Norra kuninga Olav II Haraldssoni ehk Püha Olavi mälestuseks. Meie peres on tol päeval või tolle päeva paiku sünnipäeva peetud. Ka tänavu istusid sugulased ja tuttavad just olevipäeval pika laua ääres koos ning lasksid seaprael hea maitsta.

Oli tuuline suveõhtu. Kaseebemeid lendles nii hoogsalt, et kogu laud ja kõik pidulised said nendega kaetud. Seemneid jagus salatikaussi, taldrikutele ja klaasidesse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles