Karksi vallas metsade rüpes asuva Tõnismatsi talu peremees Sulev Pilk plaanib oma aia õuntest, ploomidest ja kirssidest siidrit, veini ja brändit valmistama hakata.
Tõnismatsi peremehe peas käärib siidritootmise mõte
29. oktoober 2014, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks tuleb kõigepealt osta vajalikud seadmed. «Sõber tegi mullu meie talus peetud jaanipeol korjanduse, sealt saime algkapitali,» räägib peremees.
Tütar õpetab Austraaliast
Viljapuuaia rajasid Sulev ja Pille Pilk kaks aastat tagasi. 0,8 hektaril on 330 puud – enam-vähem võrdselt õunapuid, ploome ja kirsse. Kirssidest enamik on maguskirsid ehk murelid.
«Istikud tõime Rõngu aiast, kirsid ja ploomid valisin tolmeldusvajaduse järgi,» kõneleb Pille Pilk.
Paremat saaki loodetakse saada viiendal aastal pärast istutamist. Pille Pilk tunnistab, et kõik aiandusteadmised on ta ise hankinud internetist ja raamatutest ning suur abi on olnud tütar Ingridist, kes gümnaasiumi lõpetamise järel oma elukaaslasega Austraaliasse kolis ja õunatallu tööle sattus.
«Seal on nad rakkes olnud juba kolm aastat. Poogivad ja lõikavad puid, korjavad vilju ning teevad kõike muud,» märgib Sulev Pilk.
Et maakera kuklapoolel on meie suvekuudel talv, saavad noored igal aastal Eestis puhata. «Tütar teeb aias vajalikud lõikused ja annab nõu, kuidas puid siduda. Kliima on Austraalias erinev, aga põhitõed on ikka samad,» nendib Pille Pilk.
Naine annab kaasale tööd
«Et viljapuud liiga kõrgeks ei läheks, tuleb neid lõigata ning oksi painutada ja siduda nii, et need kasvaksid allapoole. Siis saab saaki korjata ilma redelita,» kõneleb Pille Pilk.
Pinnast aia tarvis suurt valida ei saanud, aga hästi sobis paik, kus põhja poolt on mets tuulevarjuks ja päike paistab puudele kogu päeva. Selleks et puud paremini edeneksid, rammutatakse neid kunstväetisega. Seasõnnik, mida oma laudast ohtralt võtta oleks, on esialgu liiga kange. See võib Pille Pilgu sõnul olla väga hea pärast nelja-aastast kuhjades laagerdamist.
Õunapuude seas on aias koha leidnud näiteks «Tellissaar,» «Valge klaar» ja «Sidrunkollane taliõun». On nii suve-, sügis- kui talisorte. Taliõunte tarvis loodab perenaine projekti toel soetada säilituskambrid. «Taliõunu kavatseme otse turustada – kauplusekettide kaudu ei oleks see kuigi tulus, sest süsteem on nii absurdne. Juhul kui õunad kipuvad kätte jääma, kutsume linnarahva tasuta korjama. Rohkem panustame valmistoodangule: katsetame veini, siidri ja brändiga,» kõneleb ta.
Sulev Pilk lisab, et alkoholi turustamiseks tuleb saada luba, aga et hiljuti hakkasid väiketootjatele kehtima leebemad seadused, loodab ta, et plaan läheb õnneks.
Tõotatud maal oli igav
Sulev Pilgule on maaelu alati meeldinud, noore mehena pidas ta koos vanematega kodutalus lüpsikarja. «1999. aastal pudenes piima hind väga madalale ja seda piskutki ei saanud kätte, aga pere tahtis toitmist. Müüsin Karksi-Nuias korteri maha, võtsin naise ja lapsed näppu ning läksime Tallinna õnne otsima,» meenutab ta.
Üsna pea oli mehel hea palgaga töökoht – ta tõi Lätist sisse vineeri ja müüs seda siin edasi. Naine sai advokaadibüroos finantsjuhiks. Esialgu tundus pealinna elu põnev, aga varsti hakkas mehe hing maale tagasi kippuma. «Korteris passimine ei ole minu jaoks. Mulle meeldib õues mässata ja nokitseda. Sealne elu tundus väga nüri, kiire ja närviline, stoilist rahu nagu maal ju pole.»
Kui 2008. aastal ähvardas isa laokile jäänud talu maha müüa, koliski Sulev Pilk maale tagasi. Naine jäi poja ja tütrega pealinna, kus tal on raamatupidamisbüroo. Kõik nädalavahetused ja suved toimetab ta aga maal, oma tööasju saab ta sel ajal ajada ka interneti kaudu.
Seakatk pani põntsu
Pärast kodutallu naasmist hakkas Sulev Pilk õppima Olustvere koolis. Kõigepealt lõpetas ta loomakasvatuse ja paar aastat tagasi ka lihatehnoloogia eriala. Kui esialgu olid laudas lehmad, siis hiljem asus ta sigu kasvatama. Veel sel kevadel 160 kärssnina pidanud mees ütleb, et see ettevõtmine osutus üsna tulusaks: ümbruskonna inimesed käisid otse kodust loomi ostmas. Paraku kehtestas veterinaar- ja toiduamet sigade katku leviku tõttu juulikuust Lõuna-Eestis puhvertsooni, kust elussigu ilma turvakontrollita välja viia ei tohi. Et Tõnismatsi talu uusi põrsaid juurde osta ei saa, on seakasvatus hääbumas. «Midagi ei ole teha, see oli mu äririsk,» lausub peremees. Hoolimata tagasilöögist ei kavatse ta talupidamist jätta.
«Eks me ole algajad ja põlve otsas katsetajad, aga maaelu eest tuleb kuidagi võidelda,» lausub Pille Pilk. «Mees on see, kes siin toimetab. Mina püüan aidata majandada, et tal pidevalt tööd oleks.»
«Jah, hallid juuksed on mul just seepärast, et elan raamatupidajaga,» ütleb Sulev Pilk muiates. Tõsinedes lisab aga, et tal on väga vedanud. «Olen abielus naisega, kes mind suurepäraselt täiendab.»
ARVAMUS
TOIVO UNIVER,
Polli aiandusuuringute keskuse teadlane
Siidril peaks Eesti turul minekut olema. Ka meie oma keskuses asume uurima sortide sobivust siidri valmistamiseks, sel nädalal teeme esimese katsetuse. Eestis on veel viis-kuus ettevõtjat, kes siidri valmistamist plaanivad.