Kuigi kuumad ilmad on suvitajaid järve suplema meelitanud, pole see rannavalvuritele väga palju tööd toonud, sest üldjuhul käituvad inimesed vees mõistlikult.
Päästerõngast pole valvuritel vaja läinud
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
11. august 2010, 13:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23. juulil uppus Paala järve 20-aastane mees, kes oli tulnud pärimusmuusika festivalile, kuid see juhtus väljaspool vetelpäästjate tööaega, hommikul kell 9. Articard Security vetelpäästja Kalev Mandel ütles, et ehkki õnnetus jääb kauaks meelde, pole tänavu tööd tapvalt palju olnud.
«Päästa pole õnneks kedagi tulnud,» sõnas Mandel. Purjuspäi või vales kohas ujuma minejate asemel kardab ta kõige rohkem laste pärast.
«Kõige hullemad on need laste mängud,» lausus Kalev Mandel. «See käib tavaliselt nii, et üks lükatakse sillalt vette ja teine hüppab pommi järele. Kui peaks juhtuma, et ta esimesele peale maandub, võivad tagajärjed kurvad olla.»
Mandeli sõnul pole sel moel õnneks keegi siiski viga saanud. Põhiliselt on vetelpäästjatel tulnud väikseid haavu plaasterdada. Ka nende puhul on vaja lastele sõnad peale lugeda.
«Plaastriga ei tohi ujuma minna, sest ikka satub niiskust vahele. Mõni laps on seda kuuldes püsti hüpanud ja öelnud, et käib veel ujumas ja plaastri võib hiljem peale panna,» rääkis vetelpäästja.
Tühisest kriimustusest suuremat haava on Mandel tänavu näinud ühe korra.
«Üks poiss suutis lihahaava saada, mispeale ma kutsusin kiirabi. Kuut õmblust läks vaja,» teadis Mandel öelda. Ka see noorsand kibeles õige pea vette tagasi. «Suur oli minu üllatus, kui ma sama poissi kaks päeva hiljem uuesti nägin. Tahtis haavaga ujuma minna, aga ma keelasin selle muidugi ära.»
Viljandi järve ääres töötavatel valvuritel on tulnud korrale kutsuda ujujaid, kes on olnud poidega tähistatud alast väljaspool. Suve ainuke kord, mil Kalev Mandel politsei välja kutsus, oli just vales kohas ujumisega seotud. Politseinike sekkumist läks vaja seetõttu, et rikkuja eiras vetelpäästjate korraldusi.
«Vales kohas ujujaid on kahte tüüpi. Ühed ujuvad kaldalt poidest kaugemale, teised aerutavad paadiga kaugemale ja hüppavad siis vette,» kõneles Mandel.
Veesõidukiga ujujate alasse tungijaid on tema sõnul olnud alla kümne.
Samuti eksitakse rannas kehtiva korra vastu ikka ja jälle, kui võetakse kaasa klaastaarat. Seda ei tohi teha seepärast, et pudel võib kildudeks puruneda.
Puhtusehoidmisega vetelpäästja sõnade kohaselt õnneks suuri muresid pole olnud ning prügikastid leiavad sihipärast kasutamist.
Paala järve ääres on prahitekitajad Mandeli sõnul siiski mingil määral probleemiks, sest seal ka purjutatakse rohkem.
«Markantseim juhtum oli see, kui alkoholijoobes inimene riietuskabiini häda tegi,» meenutas ta. Rannavalvurite korralduse peale uhtis mees veega kabiini puhtaks. «Õnneks täidavad purjutajad üldjuhul antud korraldusi ega vaidle vastu,» lisas Mandel.