Kelle mure on riigikaitse?

Helir-Valdor Seeder Foto: Elmo Riig / Sakala

EESTI JULGEOLEK on Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) alati olnud üks olulisemaid eesmärke. Selle teema järjepidev käsitlemine on paljudele poliitikutele tundunud liigse muretsemisena ning seda on nimetatud ka Vene kompleksiks ja russofoobiaks. Ukraina sõjale eelnenud näiliselt rahulik aeg tekitas illusiooni ohutust Venemaast ja paljudel kadus ohutaju. Riigikaitse teemad jäid argimurede varju.

Mõnedki tänased tipp-poliitikud, kes praegu kannavad valitsusvastutust, häbenevad oma mõningaid varasemaid väljaütlemisi, nagu Venemaa pole meid kunagi rünnanud ja Kaitseliit on rahvusromantiline organisatsioon. Endise kaitseministri Urmas Reinsalu ettepanekut, et NATO liitlasväed peaksid Eestis alaliselt kohal olema, ründasid veel selle aasta algul teiste parlamendierakondade esindajad, nimetades seda ohtlikuks ideeks.

Krimmi okupeerimine (taas)avas paljude silmad. Nüüdseks on ka NATO liitlasvägede esindajad Eestis. Sotsiaaldemokraadid, reformierakondlased ja loodetavasti ka osa keskerakondlastest on oma seisukohad ümber hinnanud.