HILJUTI KIRJELDAS minu hea sõber, pärimusmuusika festivali püsikülaline ja suur etnomuusika austaja, oma öömajaotsinguid Viljandis. Kõigil eelmistel aastatel oli ta peatunud Viljandi järve ääres elavate sugulaste juures, ent kaks nädalat tagasi selgus ootamatult, et see traditsioon võib tänavu katkeda.
Sõbra perekonnal, kes on viimased üheksa aastat festivalil osalenud, oli kaks valikut: kas broneerida öömaja hotellis või panna üles telk. Teine võimalus langes pere äsjase juurdekasvu tõttu ära. Nii algasid majutuskoha otsingud. Kaks nädalat enne suurpeo algust polnud see kuigi lihtne: hotellides olid kohad täis ja kodumajutustes nenditi, et kohti küll on, kuid perele võib ruumi napiks jääda, arvestades, et kaasas on ka imik.
Lõpuks õnnestus tuttava tuttavate kaudu ja kümmekonna telefonikõne abil saada kokkulepe Viljandi lähedal elava paariga. Sõber, kes ei soovinud öömaja niisama, pakkus ka tasu ning sai pealekauba hommikusöögi.
Selle loo iva võttis ta kokku nii: pärimusmuusika festival on kasvanud suuremaks kui linn. Teine, ettevõtlust puudutav tera on see, et igal aastal toob folgipidu Viljandisse üle 20 000 inimese, kes kõik tahavad peale muusika nautimise ka süüa ja melust puhata. Üritus, mis meelitab peaaegu nädalaks kohale püsielanikkonna jagu külalisi, pakub ettevõtjaile lühiajalise võimaluse teenida ja kohalikele inimestele lisatööd nii majutuses kui teistes valdkondades.
Festivali korraldajad on seda taibanud ja kutsunud rahvast üles kodumajutust pakkuma. Olme osatähtsust festivali üldmuljes ei tohi ju alahinnata — sellest sõltuvad emotsioonid, millega järgmisel aastal folkima tullakse.
KULTUURIÜRITUSI ja vaba aja veetmise võimalusi nautides jääb festivalile tulnu tähelepanu alt välja ettevõtmise majanduslik pool. Siin ilmutabki loomemajandus üht oma olulisemat külge: see muudab piirkonna atraktiivseks ja pakub kohalikele ettevõtjatele võimaluse kasu saada.
Kultuuri- ja spordiüritused annavad suure panuse piirkonna majanduslikku arengusse: elavneb ettevõtluskeskkond, luuakse uusi töökohti, arenevad loomeettevõtlus ja turism.
Südasuvine Eesti kihab kultuuriüritustest. Lisaks pärimusmuusika festivalile toimuvad Viljandimaal näiteks Suure-Jaanis muusikapäevad, Karksis ordulinnuse päevad ja Mulgimaa laulupidu. Hiljuti lõppesid «Juu jääb», «Hiiu folk» ja Saaremaa ooperipäevad. Nii et võime tõdeda: meie kultuurikalender on muutunud kirjuks.
Iga suurüritus tekitab märkimisväärse nõudluse. See loob hea pinnase turu tekkeks ja toob omakorda kaasa pakkumise.
Selleks et kliente võita, peab ettevõtja väga hästi teadma klientide vajadusi ja tegema kulutusi, et tihedas konkurentsis silma paista. Eelise annab ettevõtjale osalemine juba suursündmuse ettevalmistamisel.
Olen veendunud, et nii mõnedki ettevõtted sünnivad tänu festivalidele ja teenivad aasta märkimisväärseima sissetuleku just nende külaliste pealt. Ettevõtjad arendavad oma teenuseid ja tooteid ning saavad neid suurürituse ajal rohke klientuuri peal katsetada.
KA KORRALDAJATE vahel käib rebimine osalejate nimel ning töö selleks, et traditsioonilinegi üritus oleks uudne ja põnev. Toimumiskohtade ja žanride skaala on lai ning külastajaskond mitmekesine. Kõnealused üritused toovad Eestisse ka rahvusvahelise publiku, rääkimata esinejatest.
Järgmiseks kümnendiks on oodata, et järjest enam leiab kõikjal Euroopas rakendust loomemajanduse seni napilt kasutatud potentsiaal, ning just rahvuskultuuril on siin kanda tähtis roll.
Käsitöökojad, kontserdiküünid ja teatriaidad annavad kogukonnale võimaluse oma kodukandi elu ja ettevõtlust edendada. Hea sisu tõmbab magnetina ligi elamuste otsijaid nii kodu- kui välismaalt.