Kangekaelne Puru Liisu elustab Paistu kandi ajalugu

Enn Siimer
, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paistu esmamärkimise 780. aastapäeva puhul esitas kohalik näitemänguseltskond koos külalistega Tänassilma rahvamajas laulumängu XIX sajandi rahvalaulikust Liisu Mägist, keda on kutsutud ka Laulu-Liisuks ja Puru Liisuks.
Paistu esmamärkimise 780. aastapäeva puhul esitas kohalik näitemänguseltskond koos külalistega Tänassilma rahvamajas laulumängu XIX sajandi rahvalaulikust Liisu Mägist, keda on kutsutud ka Laulu-Liisuks ja Puru Liisuks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Setu lauluema Taarka lugu on tänu Kauksi Ülle näidendile ja filmile üldtuntud. See, kas just iga maakond oma Taarkaga võib uhkeldada, on kaunis kaheldav, kuid Viljandi kihelkonnas niisugune koloriitne ja legendaarne lauluema XIX sajandi teisel poolel oli. Teda hüüti Puru Liisuks ja ta elas Paistu mail. Tema kuulsus levis kaugemalegi ja tema laulude helisalvestised on huvilistele kättesaadavad.

Nüüd on Paistu näitetrupil valminud oma kandi laulikust lavalugu «Liisu». Kuna Puru Liisu saatuses oli ühisjooni Taarka omaga, oli üpris loogiline, et näitemänguks telliti käsikiri samuti Kauksi Üllelt. Ning just Paistu päevade ajal 1.–3. augustini näidati lavastust rohkearvulisele vaatajaskonnale, kes oli kohale tulnud lähemalt ja kaugemalt.

Publiku keskel

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles