Kesklinna kooli neli vaheaega

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kristjan Mändmaa

FOTO: Marko Saarm / Sakala

(Artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti.)

POLIITIKAHOOAJA VIIMASEL istungil 26. juunil võttis Viljandi linnavolikogu vastu huvitava otsuse – lubada Kesklinna koolil kehtestada teistest põhikoolidest erinevad vaheajad. Tuleval õppeaastal saavad selle kooli lapsed ühe talvevaheaja lisaks ja kevadvaheaeg nihkub kuu aga hilisemaks. Uued vaheajad kattuvad Viljandi riigigümnaasiumi omadega.

Põhjuseks tõi kool praegu kehtivad ebaühtlased õppeperioodid (7 + 10 + 10 nädalat), mis tekitavad kooliväsimust. Just kevadel, kui õpilastel tuleb sooritada olulisimaid katseid ja eksameid, on nad pärast kaht pikka ja pingelist perioodi silmanähtavalt kurnatud. Täiendav vaheaeg veebruaris lubab koormust ühtlasemalt jaotada, ehkki kooliaasta lõpeb seetõttu nädala jagu hiljem.

Selline süsteem on juba ammu kasutusel Lääne-Euroopas ja Skandinaavias. Eestis on seni nelja vaheaja kasuks otsustanud mõned (eliit)koolid Tallinnas ja Tartus.

IDEE KUI SELLINE leidis linnavolinike seas üsna üldist poolehoidu. Volikogu aseesimees Harri Juhani Aaltonen kiitis lisavaheaega isikliku kogemuse põhjal. Ent ta jäi koos mõnegi teise volinikuga lõpuni kindlaks, et vaheajad peaksid kõigis Viljandi koolides olema ühel ja samal ajal.

Tõepoolest, tundub kaunis uskumatu, et väikeses Viljandis võiks selline ühe kooli isetegevus lubatud olla. Isegi kui seadus seda võimaldab. Kas ei tekita volikogu otsus nüüd tohutut segadust ühistranspordisüsteemis, laste huvitegevuses, lausa perekondade tasemel? Käivad ju mõned õed ja vennad eri koolides. Miks ei võiks koolid ühiselt kokku leppida ja korraga selle neljanda vaheaja kasutusele võtta? Kõik need küsimused olid pikalt arutusel volikogu fraktsioonides, koalitsiooninõukogus ja istungil möödunud nädalal. Kõlas kaalukaid argumente nii poolt kui vastu.

VAADELGEM MÕNINGAID esiletoodud probleeme lähemalt.

Esmalt segadusest ühistranspordiga. Läheks tõesti kulukaks, kui bussiliinide sõidugraafikud tuleks ümber teha nõnda, et need arvestaksid ühel ajal nii vanu kui uusi vaheaegu. Siiski selgub lähemal uurimisel, et mure ei ole väga suur.

Haridus- ja kultuuriameti analüüs näitab, et vaheaegade nihutamine põhjustaks transpordiprobleeme vaid mõnele üksikule maal elavale Kesklinna kooli õpilasele. Seetõttu ei eelda kool sõidugraafikute ümbertegemist ja leiab lahenduse koostöös lapsevanematega.

Mida teha, kui ühe pere lapsed käivad eri koolides? Nüüd hakkaksid neil ju vaheajad olema eri aegadel? Kas see killustab pereelu?

Ka selles küsimuses tasub uurida fakte. Selliseid peresid on Kesklinna koolis samuti vähe. Enamasti on niisugune olukord ajutine (õde ja vend ei mahtunud ühte kooli klassikomplektide suuruse piirangu tõttu) ja sellele lahenduse leidmiseks teevad linna haridusametnikud pidevalt tööd.

Inimesed vahetavad elu- ja töökohti, samuti on ühest koolist teise üleminek üsna tavaline. Võib juhtuda, et koht soovitud klassis vabaneb peagi ja mure laheneb. Ja kui ollaksegi eri koolides, ei ole koos perega vaheaja veetmine kaugeltki välistatud. Juba praegu on koolid selles suhtes väga vastutulelikud. Õpilastele, kes soovivad perepuhkusele sõita, antakse vajaduse korral koolist vabastus ka keset õppeperioodi.

Küllaltki tavaline on aga see, et õed ja vennad käivad paralleelselt põhikoolis ja gümnaasiumis. Sel juhul on just Kesklinna kool praegu eduseisus, kuna ühitas vaheajad riigigümnaasiumi omadega.

Kuidas on lood löögiga huviharidusele? Viljandi huvikoolid jätavad oma vaheajad ju endiseks. Kas Kesklinna kooli lapsed jäävad nüüd huviharidusest ilma?

Viljandi huvikool ja kunstikool leiavad, et kuna huviharidus on vabatahtlik, siis probleemi pole. Õpe neis koolides ei ole nii pingeline, et paar puudumist rohkem tekitaks suure tagasilöögi lapse arengus. Õpilased puuduvad niikuinii ülekoormuse ja haigestumise tõttu ka praegu kehtiva süsteemi järgi koolis käies.

Pealegi, miks ei võiks laps ka vaheajal huvitegevuses osaleda? Magab hommikul kauem ja läheb siis pärastlõunal armastatud huvikooli. Ja miks ei võiks olla selliseid nädalaid, mil käiakse koolis, aga mitte huvikoolis?

Mures on Viljandi muusikakool, kus tehakse tõsist tööd orkestriga ja rühmaõppes, ning spordikool, kus võisteldakse meeskonniti. Oleks tõesti kehv lugu, kui pool orkestrit või meeskonda aeg-ajalt puudub.

SEE LAHENDAMATU probleem toob meid kõige tähtsama küsimuse juurde: miks ei võiks kõik koolid ühiselt lisavaheaega tarvitusele võtta? Või nagu mõned käremeelsemad volinikud küsisid: miks ei saa linn seda otsust koolidele peale suruda? Nii oleks ju igatpidi lihtsam.

Asi on selles, et üksnes Kesklinna kool on selle teema nii õpilaste, lapsevanemate kui õpetajatega põhjalikult läbi rääkinud. Otsusele on andnud oma heakskiidu kooli hoolekogu. Teistes koolides on see protsess alles pooleli ja võtab omajagu aega. Poolt- ja vastuargumente on lisaks ülaltoodutele veel küllaga.

Kuidas mõjub lisavaheaeg trimestrisüsteemile? Kuidas mõjutab see õpetajate puhkusi? Kas üheksandatel klassidel jääb piisavalt aega lõpueksamiteks valmistuda? Kas ei oleks mõistlikum kooliväsimust leevendada hoopis vaheldusrikkama õppe- ja projektinädalaga? Kas selline talvine vaheaeg on ikka vajalik Viljandis, kus väga vähesed pered käivad suusapuhkusel?

NEILE PALJUDELE küsimustele ei ole võimalik vastust välja mõelda. Adekvaatset infot annab ainult proovimine. Ühelt poolt saame väärtuslikku teavet ning loodetavasti tulu laste tervisele ja õpivõimele. Teiselt poolt tekivad riskid ja segadused, mis lähemal vaatlusel osutuvad siiski üsna talutavateks. Väikese kuluga on võimalik jõuda kaalutletud otsuseni.

Õppeaasta jooksul saavad teised Viljandi koolid küsimuse läbi arutada ja seda analüüsida ning Kesklinna kooli praktikat jälgides oma põhjendatud seisukoha kujundada. Praegu oleks nii Kesklinna kooli initsiatiivi lämmatamine kui neljanda vaheaja pealesurumine teistele koolidele olnud ülimalt ebademokraatlik ja ebamõistlik. Elame selle aasta üle ja teeme siis parima otsuse tervele linnale!

Tagasi üles