Kuidas prostituutide tööriided ja parunipreilide veidrused lõpuks Eesti naiste jalga jõudsid

, vabakutseline käsitööline, kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna lektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

XXI sajandil on aluspükste kandmine iseenesestmõistetav. Need pannakse lapsele jalga kohe, kui ta õpib potil käima. Sada aastat tagasi polnud neid aga veel paljude naiste garderoobis. Kuni selle ajani kuulusid püksid vaid meeste riietuse juurde.

Naised on aluspükse kandnud tõusude ja mõõnadega. Antiikajal nad seda tegid, keskajal enam mitte. XVI sajandil tulid need jälle tarvitusele, siis aga ainult Prantsuse ja Inglise õukonnas ning need võisid olla ka vaid näitlejate ja prostituutide eripära. XVII ja XVIII sajandil need jälle kadusid, nende kandmist peeti lausa kõlvatuks ja korralikule naisele häbistavaks.

Häbi kanda

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles