Olen huviga jälginud Viljandimaa spordielu kajastamist ajalehes «Sakala». Mis alasid seejuures eelistatakse ning kui palju ruumi ühele või teisele võistlusele eraldatakse, on toimetuse asi. Minu subjektiivne arvamus on, et näiteks tehnikaalade saavutusi on «Sakala» kajastanud tulemuslikult, kergejõustik on aga tagaplaanile jäänud.
On kiiduväärt, et maakonna päevaleht on jälginud ühe Viljandimaa ja kogu Eesti viimase kümnendi andekama kergejõustiklase, Karksi-Nuiast pärit Margus Hundi käekäiku. Samas oli 21. ja 22. mail Viljandi linnastaadionil peetud maakonna noorte kergejõustiku meistrivõistluste kohta elektroonilises lehes vaid neljarealine info koos viitega tulemustele.
Öeldakse, et kergejõustik on kõigi spordialade alus. Usun, et noori kergejõustiklasi motiveerivad peale medalite ja diplomite ka nende sportlike tulemuste väljatoomine ja analüüsimine trükiajakirjanduses ning sportimisvõimaluste pidev parandamine.
Nimetatud võistluste protokolli uurides olin meeldivalt üllatunud, kui palju oli tänavu võitjate seas maakonna koolide noori. Silma jäid August Kitzbergi, Abja, Tarvastu ja Võhma gümnaasiumi ning Halliste, Kärstna ja Olustvere kooli õpilaste head tulemused. Samal ajal olin hämmingus, kui vähe oli võitjate hulgas Viljandi noori.
Huvi pani mind linna ja maakonna koolide tulemusi kokku liitma ja võrdlema. Sain maakonna koolide kohta 183 ja Viljandi koolide kohta 64 võitu. Sealjuures on Viljandi koolide hingekirjas ka Pärsti, Viiratsi ja teiste linna lähivaldade noori.
Usun, et niisugune pilt peaks panema mõtlema maakonna spordijuhid ja -ametnikud ning arutlema ka ajakirjanduse.
Kas valdade ja väikelinnade spordibaaside arendamisele väiklaselt punase tule näitamine on ikka arukas? Oleks ju mõistlik, et saaksime edaspidigi pallimängude ja kergejõustikuga normaalselt ja tulemuslikult tegelda aasta ringi igas väikelinnas ja vallas.