Repliik: Kas Euroopa asi on meie asi?

Sten Mahov Foto: Elmo Riig / Sakala

Järgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud umbes sada päeva. Kui palju lähevad need aga inimestele üldse korda?

Faktid kõnelevad enda eest. Kui näiteks 1979. aasta esimestel europarlamendi valimistel küündis hääletusprotsent 62-ni, siis 2009. aastal oli see vaid 43. Valimistemaatika uurijad on veendunud, et tõenäoliselt langeb kõnealune näitaja ka tulevikus.

Üks põhjus peitub kahtlemata selles, et europarlamendi valimised näivad üha suuremale hulgale rahvast teisejärgulised. Tavainimesed ei tunne, et neil oleks säärast mõjujõudu kui oma riigi parlamendi valimistel. Eurodirektiivid võivad küll lüüa, puua või lasta, aga see on fakt.