Laupäeval kell 11 rivistuvad Tihemetsas suurõppuse «Kevadtorm» lõpetamiseks selles osalenud 1. jalaväebrigaadi ja Kaitseliidu üksused.
«Kevadtorm» lõpetatakse Tihemetsas rivistusega
Tihemetsa õppesõiduväljakul rivistuvad jalaväebrigaadi staap, õppusel kokku harjutatud Kalevi jalaväepataljon, brigaadi toetusüksused ja Kaitseliidu Tallinna maakaitsepiirkonna üksus. Kokku osaleb rivistusel ligi 1500 kaitseväelast.
Rivistusel antakse kätte Pärnu- ja Viljandimaa koolides korraldatud laste joonistusvõistluse «Eesti kaitsevägi õppusel» auhinnad.
Pärast rivistust alustavad kaitseväe kolonnid liikumist oma koduväeosadesse Tallinnas, Paldiskis, Tapal, Jõhvis ja Võrus.
Kolonnid liiguvad alates laupäeva, 22. mai lõunast põhiliselt mööda Pärnu—Tallinna, Uulu—Valga ja Pärnu—Rakvere—Sõmeru maanteed. Kaitseväe sõidukite kolonni liikumiskiirus maanteel on kuni 70 km/h ja sõidukite pikivahe 100 meetrit.
Kaitsevägi palub nendel marsruutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele. Samuti võib esineda lühiajalisi liikluspiiranguid õppuse alasse jäävatel teedel.
Õppusel «Kevadtorm» osales 3500 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast ning ligi tuhat ühikut liikuvtehnikat. Õppuse kordaminekus mängisid olulist rolli koostöövalmis Saarde, Abja, Halliste ja Karksi valla omavalitsus ning kohalike elanike vastutulelikkus.
«Kevadtormi» eesmärk oli saavutada reservi arvatava pataljoni, Kalevi jalaväepataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus.
Õppuse esimese kahe nädala jooksul treenisid eri väeüksustes 2009. aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgnes kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindas jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutas kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.