Tosina aasta eest sündinud traditsioonist valida igal kevadel välja Viljandi parimad ettevõtted on nüüdseks saanud tagasihoidlik tunnustamisüritus, millest võtavad osa üksikud firmad.
Viljandi ettevõtlusvõistlus muutus tagasihoidlikuks tunnustamiseks
29. mai 2010, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
12 aasta jooksul on ettevõtluskonkurssi korraldatud üsna mitmel moel. Algul koostati edetabelit kindlalt mõõdetavate kriteeriumide alusel ja selgitati välja näiteks suurim investeerija või maksumaksja. Samuti jagati firmasid suuruse järgi alagruppidesse. Hiljem lisandusid subjektiivsemad kategooriad, näiteks hakati esile tõstma firmade heakorda. Ka väljaantud tiitlite arv on seetõttu varieerunud, ulatudes neljast-viiest rohkem kui kümneni.
Nii olulist muudatust kui tänavu pole varem ilmselt siiski olnud. Nimelt otsustas ettevõtluskomisjon teha põhimõttelise pöörde ja loobuda sündmuse konkursiks nimetamisest. Selle asemel oodati läinud pühapäevani inimeste ja asutuste ettepanekuid ettevõtjate kohta, kes väärivad tunnustust.
Ühele õnn ei naeratanud
Teine märkimisväärne erinevus on osalevate firmade arvus. Kui enamasti on see jäänud paarikümne kanti, siis nüüd tuli valik teha seitsme seast, sealjuures ühe firma oli lisanud komisjon ise. Seitsmest kuus hinnati ka tiitli vääriliseks, kuid nende nimed tehakse pidulikult teatavaks alles hansapäevade ajal.
Tänavu esimest aastat hindamiskomisjoni juhtinud Viljandi linnavalitsuse liige Kalvi Märtin nentis, et rahvas on passiivne. «Võib-olla pole sellist üritust tõesti vaja,» arutles ta.
Kõige vähem huvitavad linna jagatavad aunimetused seejuures ärimehi endid. Neist vaid üks oli ise oma ettevõtte kandidatuuri tõstatanud, kõigi ülejäänute pakkujateks osutusid kõrvalseisjad.
«Sakala» küsitletud komisjoni liikmed tõid välja põhjusi, miks firmajuhid ja -omanikud osalemast hoidusid, nimetades näiteks eestlaslikku tagasihoidlikkust, tiitli väikest prestiiži ning vähest kasu, mida see kaasa toob. Ent kõigist juttudest jooksis läbi majanduskriis.
«Ju siis oli raske aasta ja midagi erilist ei toimunud,» arvas Swedbanki Viljandi kontori juhataja Indrek Aasna.
Viljandi linnavalitsuse peaspetsialist ettevõtluse alal Ljudmila Nugis nägi asja veidi teise nurga alt: «Praegu on majandustulemused sellised, et ettevõtjad ei ole nende näitamisest huvitatud.»
Kas arvud valetavad?
Aktsiaseltsi Viljandi Metall juhatuse liige Jaak Sulg ütles, et tiitlite jagamine kuue osaleja vahel ei ole tõepoolest enam konkurss. Ehkki Viljandi Metall on peaaegu igal aastal mõnes kategoorias auhinna noppinud, tunnistas Sulg, et ta ei tea, kas tema firma seekord üldse kaasa lõi.
«Ma näeksin hea meelega, et osaleksid kõik linna ettevõtted ja nende seast valitaks kindlate parameetrite järgi parimad välja — nagu «Äripäev» oma pingeridasid teeb,» kõneles Sulg. «Häda on aga selles, et Viljandi konkurss on liiga vara: paljudel ettevõtetel valmib majandusaasta aruanne alles suve lõpul.»
Komisjoni liikmed leidsid seevastu, et majandustulemuste järgi ei saa õiglast valikut teha, sest ettevõtted on väga erinevad.
«Bilanss näitab ühte, aga mis seal taga on?» avaldas Aasna ka kahtlust, et arvudega on võimalik manipuleerida.
Ljudmila Nugise sõnul koostati seda sorti edetabeleid ettevõtlusvõistluse algusaegadel ning korda otsustati muuta seetõttu, et osalejate arv langes järsult.
Järgmine aasta võib olla otsustav
Küsimuses, kas nii kasina osalejate arvuga ettevõtmist tuleks ikka elus hoida, läksid komisjoniliikmete seisukohad lahku.
«Minu arvamus on, et võiks järgmisel aastal veel vaadata ja kui siis firmasid sama vähe tuleb, pole vahest mõtet jätkata,» rääkis peaaegu 20-aastase ettevõtjastaažiga Kalvi Märtin. «Muidugi on üks võimalus ka see, et komisjon hakkab ise tublimaid välja pakkuma.»
Indrek Aasna ja Ljudmila Nugis seevastu olid veendunud, et ettevõtjate esiletõstmist tuleb jätkata.
«Minu kogemuste järgi mõjub laual seisev linna auhinnameene hästi nii ettevõttele endale kui selle külalistele,» lausus Aasna. «Eks me murra muidugi igal aastal pead, kuidas üritust populaarsemaks muuta.»