Aastapäeval meenutatakse vaba riigi nimel toodud ohvrit

Jaak Pihlak Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi omal ajal laialt levinud komme 3. jaanuaril kell 10.30 vaikuseminutiga Vabadussõjas võidelnuid mälestada on hääbumas, usub ajaloolane Jaak Pihlak, et Eesti iseseisvuse eest elu andnutele osatakse ka tänapäeval tänulik olla.

31. detsembril 1919 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu kohaselt pidid Vabadussõjas relvad vaikima 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30. Jaak Pihlak, kui täpselt pooled sellest leppest kinni pidasid? Tartus ju rahuläbirääkimised alles käisid.

Eduard Grosschmidt, hilisema nimega Suursepp on raamatus «Pealuu märgi all» kirjutanud, et sel päeval tehti rindel veel üksjagu mürtsu, aga nähtavasti leidis see aset ikka vahetult enne, kui relvarahu kehtima hakkas. Seda, et ka hiljem keegi kusagil mõne paugu tegi, ei saa samuti välistada – sõda on sõda ja vaenlane vaenlane. Et aga Eesti kaitsevägi, mida tollal nimetati rahvaväeks, oli 1920. aasta alguseks päris korralikult juhitud, peeti laias plaanis leppest ikkagi hästi kinni.