Järgmisel nädalal alustab kaitsevägi suurõppust

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotomeenutus eelmisel aastal peetud «Kevadtormist».
Fotomeenutus eelmisel aastal peetud «Kevadtormist». Foto: Priit Simson

Kaheksandat aastat peetav kaitseväe suurõppus «Kevadtorm» kestab esmaspäevast mai eelviimase pühapäevani Viljandimaa Abja, Halliste ja Karksi ning Pärnumaa Saarde vallas.


Lisaks kolmele ja poolele tuhandele Eesti kaitseväelasele osaleb üritusel Läti sõdureid.



Eestlastest on umbes pool ajateenijaid ning ülejäänud on elukutselised sõjaväelased ja reservi arvatud mehed ja naised.



Kaitseväe teavitusosakonna ülem Peeter Tali ütles, et õppuse eesmärk on õppetsüklit lõpetavate allüksuste väljaõppe ja lahinguvalmiduse hindamine.



Ühtlasi harjutab maavägi ühistegevust jaanipäevaks reservi mineva jalaväepataljoni toetusüksustega. Oma oskusi tulevad täiendama ka suurtükiväe-, pioneeri-, õhutõrje-, tankitõrje- ja luurekompanii. Sõdurid liiguvad nii jalgsi kui sõidukitel.



«Õppustel harjutatakse põhilisi lahinguliike: kaitset, rünnakut ja viivituslahingut,» selgitas Tali. «Järjekorras juba kaheksas õppus näitab kaitseväe püsivust ja järjepidevust oma plaanide elluviimisel.»



Ta märkis, et «Kevadtorm» suurendab Eesti julgeolekut, sest sellega parandab kaitsevägi riigi esmast iseseisvat kaitsevõimet. Samuti on see viimane õppus ajateenijatele, kes näitavad teenistuse jooksul õpitut.



Reservväelaste osalemine demonstreerib Eesti võimekust tagada reservil põhineva kaitseväe suutlikkust.



Suurõppust tuleb arvesse võtta kohalikel elanikel, sest Peeter Tali sõnul võidakse mõnes kohas ajutiselt tsiviilkodanike liikumist piirata.



«Kõikide omavalitsuste ja maaomanikega on piirangud ja nende maa kasutamine kokku lepitud,» kinnitas ta.



Tali lausus, et teatavas ohus on koduloomad, keda õppelahingute piirkonnas võib lahingut imiteerivate vahendite kasutamine ehmatada. Seega ei tasu loomi omapäi hulkuma lubada.



«Kaitsevägi saab edukalt tegutseda tänu omavalitsuste juhtide ja rahva vastutulekule ning toele,» lisas teavitusosakonna ülem. «Me hoolime keskkonnast ja jätame endast maha võimalikult väikese jälje.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles