KÕIK INIMESED soovivad elada paremini. Inimväärne elu on aga mõeldamatu heade töötingimusteta. See tähendab korralikku palka, tervislikku töökeskkonda ja piisavalt vaba aega pere jaoks.
Harri Taliga: Ühiselt inimväärse elu nimel!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes Eesti inimeste elu- ja töötingimusi arenenud riikide omadega, näeme suuri erinevusi — paraku meie kahjuks. Ekslik oleks arvata, et kõrgemad sissetulekud, õiglasem palgakorraldus ja sotsiaalne turvalisus on mujal nii-öelda saatuse kingitus, tekkinud riigi ja tööandjate heast tahtest või lausa iseenesest. Kaugel sellest. Praeguse heaolu on saavutanud töötajad ise, mitte kusagil pole seda neile hõbekandikul kätte toodud.
TURUMAJANDUSE tingimustes määratleb riik seadustega vaid väga üldised põhimõtted, keelud ja piirid ning enamik töötingimusi jäetakse töötaja ja tööandja kokku leppida.
Töösuhetes on tööandja alati tugevam pool — seda tõestab kõige ilmekamalt praegune majanduskriis. Ametiühingud tekkisidki seetõttu, et töötajad mõistsid: ühiselt on neil paremad võimalused tööandjaga läbi rääkida, sest kollektiivlepingus kindlaks määratud töötingimusi ei saa leivaisad ühepoolselt muuta.
NII ANNABKI ametiühing töötajate huve esindades inimestele võimaluse kaasa rääkida küsimustes, mis kõige otsesemalt mõjutavad nende igapäevast tööd ja elu.
Kui suur on töötasu ja millistest osadest see koosneb? Kuidas on korraldatud töö- ja puhkeaeg? Kuidas kaasatakse töötajad otsuste tegemisse? Millest sõltub ettevõtte tulevik? Millist motivatsiooni tööandja oma töötajatele pakub? Kuidas toimub tööalane koolitus?
Olgugi kollektiivlepingute sõlmimine ametiühingu keskne eesmärk, ei ammendu tema tegevus mõistagi selle lühikese loeteluga. Igale ametiühingule on väga tähtis valdkond oma liikmete õiguste kaitse. Tuleb ju tööelus ikka ette probleeme ja lahkarvamusi.
MULLU JÕUSTUNUD uus töölepinguseadus on üsna keeruline ja annab võimaluse väga vastuoluliseks tõlgendamiseks. See muudab paratamatult keeruliseks ka töövaidlused. Vähe on inimesi, kes orienteeruvad vabalt seaduserägastikes ja suudavad vaidluses tööandjaga kaitsta oma õigusi ilma pädeva juristi abita. Veel vähem on neid, kellele on taskukohane palgata töövaidluses enda esindajaks advokaat.
Ametiühingutes on tööl pädevad ja kogenud tööõiguse spetsialistid, kes abistavad ja esindavad oma liikmeid töövaidlustes. Erinevalt advokaadist ei esita nemad aga töötajale osutatud õigusabi eest tuhandetesse või kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvaid arveid.
Ametiühinguliige saab juriidilist nõu ja tuge oma igakuise liikmemaksu eest. Seetõttu võib ametiühingusse kuulumist nimetada ka õigusabikindlustuseks. Tõsi, see eeldab töötaja soovi vajaduse korral enda eest seista.
PALJUD TÖÖANDJAD rikuvad seadust, püüdes ühepoolselt muuta oma palgaliste töölepinguid, tuues seejuures ettekäändeks, et nende tingimused on soodsamad nendest, mis on uues töölepinguseaduses sätestatud.
Hiljuti rahuldas töövaidluskomisjon kuue Ida-Virumaa ametiühinguliikme kaebuse ning tühistas tööandja ebaseaduslikud otsused öötöö tasustamise, tööaja kestuse ja puhkeaja kohta. Otsuses rõhutati, et tööandja ühepoolsed otsused, mis halvendavad kokkulepitud tingimusi, on tühised. Sealjuures viidati asjaolule, et seadus sätestab miinimumtingimused, millest soodsamad kokkulepped on lubatud ja kehtivad ka siis, kui need on sõlmitud enne uue seaduse jõustumist.
ME VÄÄRIME paremat elu ja selle saavutamine on meie endi kätes. Samas on asju, mille puhul võime loota teiste abile ja toetusele.
Soov ja valmisolek oma õiguste eest seista peab tekkima igas inimes endas, sest tööinimeste huve saavad kaitsta ainult nemad ise. Ametiühing on selleks tõhusaim võimalus.