Pähklimäe tipp peidab viikingiaegseid nooleotsi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Arheoloogiaüliõpilased sorivad lossimägedes 800 aasta vanust kultuurkihti, milleni nad on jõudnud pärast 80 cm paksuse pinnase kildhaaval eemaldamist.

Viljandi ordulinnuse varemete taga asuva Pähklimäe lagi on praegu mitmeks nelinurkseks kaevandiks lahti võetud. Ühe kaevandi põhi on kivirohke ja ülikooli arheoloogiakabineti töötaja Arvi Haagi sõnul on see kindel märk inimtegevusest. "Kividel on põlemisjälgi ja osa neist on tellised," rääkis ta. "Arvame, et tegemist on muistse linnuse piiramisrajatisega ja need kivid on siia kunagi veetud künka kindlustamiseks."

Osa kaevandeid on juba "puhtad", see tähendab, et jõutud on liivakihini, mis märgib inimtegevuse-eelse, loodusliku pinna algust künkal.

"Väljatõstetud kultuurkihist oleme leidnud viikingiaegseid esemeid: paarkümmend rauast ammunooleotsa, ühe odaotsa, adratera, kuljuse ja pronkskäevõru tüki," loetles Haak. Leiud viiakse Tartusse, kus need puhastatakse, katalogiseeritakse ja konserveeritakse. Hiljem antkse need hoiule Viljandi Muuseumi.

Kümmekond arheoloogiaüliõpilast töötab Pähklimäel Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valgu juhtimisel veel sel ja järgmisel nädalal, et leida uut informatsiooni eestlaste muinasaja lõpu võitlustest.

Pähklimägi on lossimägedes üks suusahüppemäe naaberkünkaid ning neil mõlemal alustati väljakaevamisi juba eelmisel suvel.

Suusahüppemäel lahti võetud kaevandist leiti siis muinasajal ehitatud hoone jäänused, neli palgikorda, uksekoht ja lävi, ning palkide vahelt sakslaste ammunoole ots. Nool on lennanud sinna pärast maja katuse ja lae leekides hävimist. Tõenäoliselt seostub seegi Viljandi piiramisega 1211. või 1223. aastal, nagu on Heiki Valk kirjutanud Viljandi Muuseumi aastaraamatus.

"Kõik algas kolm aastat tagasi, kui me lossimägedes ringi kõndides leidsime maapinnalt täiesti juhuslikult muinasaegset keraamikat. Vihmavesi oli selle pinnale uhtunud," rääkis arheoloogiakabineti töötaja Arvi Haak.

"Uurisime territooriumi ruutude kaupa läbi, tegime mõned prooviaugud ja üsna pea sai selgeks, et nõlvadelt leitu saab olla pärit vaid küngaste tippudelt," jutustas Haak. "Tulevikus tahame läbi kaevata veel siinse kolmanda mäe, niinimetatud Musumäe lae, et näha, mida see endas peidab."

ARVAMUS

Anne Kivi, muinsuskaitseinspektor:

"Viljandi on minu teada Eestis ainuke linn, kes arheoloogilisteks kaevamisteks oma eelarvesse igal aastal raha eraldab. Neidki töid siin suusahüppemäe ümbruses saab teha vaid tänu sellele."

Aime Jõgi

    Tagasi üles