MIHKEL ZILMER: õige toitumine ei hoia kindlasti ära kõiki haigusi, kuid kahandab oluliselt paljude haiguste riske


On hetki, mil professor Mihkel Zilmer paneb oma töökabinetis mängima pojaga kahasse tehtud meeleoluka heliplaadi.Oli keeruline sõjajärgne aeg. Valgamaal Lepa külas väikeses Asu talus elas kaks peret. Johannes Sarapuu olid venelased Siberisse küüditanud ja tema naine oli kuue lapsega üksi jäänud. Oma kahe pojaga elas seal ka Johannese õde Liidia Zilmer.

Emad käisid olematu palga eest kolhoosis tööl, lapsi kantseldas vanaema, hea südamega, aga äärmiselt nõudlik ja korraarmastaja naine.

Lastel ulakusteks suurt mahti polnud, sest õppimisest vabal ajal tuli tööd teha. Poistel juhtus siiski nii mõndagi.

Kord sattus padrun "kogemata" pliidi alla ja kuul lendas läbi akna välja. Vanaema vitsa eest päästsid siis vaid väledad jalad.

Vanaema oli nooruses olnud mõisaperes lapsehoidja. Kui poisid pahandust tegid, hakkas ta nendega saksa keeles kurjustama. Seda kardeti millegipärast kõige rohkem, see oli tunduvalt hirmuäratavam kui eesti keeles pragamine.

Kõik lapsed tublid

On tähelepanuväärne, et seitse Asu talu last jõudis kõrgkooli, neist viis Tartu Ülikooli. Nii ei olnud noorimal, Mihkel Zilmeril pärast Valga 1. Keskkooli lõpetamist kuigi keeruline edasist teed valida — teised olid Tartus ees.

Ometi ahvatles ka muusika. Keskkoolipäevil asutas Mihkel koos sõpradega ühe Eesti esimestest kitarriansamblitest, mille põhiline esinemispaik oli paraku Läti Valkas. Ülikoolis sai temast legendaarse bioloogiatudengite ansambli Rajacas liige ja laululooja.

Tagantjärele meenutavad nii tädilapsed kui vend, et kuigi Mihkel tegi nendega kõik tööd ja mängud kaasa, oli ta teistest erinev — talle meeldis juba varakult asjade kallal juurelda ja nähtuste põhjusi otsida.

Ülikoolis jagas andekas noormees ennast bioloogia- ja arstiteaduskonna ning tollal ülipopulaarse Rajaca vahel.

Nüüdseks on Mihkel Zilmerist saanud tippteadlane, Tartu Ülikooli professor ja Biokeemia Instituudi juhataja. Teised Asu talu lapsed pole teinud küll nii hiilgavat akadeemilist karjääri, ent nad on kõik ühiskonnas lugupeetud inimesed: Mihkel Zilmeri vanem vend Kaarel Zilmer, kauaaegne Eesti Suusaliidu president, on pedagoogikaülikooli õppejõud, Jaak Sarapuu kirjastaja, Viktor Sarapuu arst ja haiglajuht, Asse Soomets ajakirjanik, Roland ja Hans Sarapuu insenerid ning Helga Sarapuu raamatupidaja.

Oma lapsepõlve meenutades ei suuda nad tänase päevani aru saada, kust võtsid nende emad tollases vaeses ja ülekohtuses maailmas selle jõu, et kõigist lastest inimesed kasvatada ja neile korralik haridus anda.

Poeg kinkis sümfoonia

Professor Zilmeri erialakirjandusest ja töömaterjalidest tulvil kabinetis biomeedikumis kõlab praegugi vahetevahel muusika. Ajakirjanikele paneb ta mängima laserplaadi, kust kostavad südamlikud ja meeleolukad kitarrihelid.

"Mulle meeldis see väga, et Mihkel juunior andis mulle 2001. aastal oma esimese muusikateose. See oli sümfoonia. Naersin, et nüüd ma usun, et geenid on olemas," ütleb ta.

Vanemate rajast ei ole kaugele suundunud ka kaks tütart: üks neist on pediaater ja teine filoloogiadoktorant.

CD, mis parajasti mängib, on tehtud abituriendist pojaga kahasse ja kannab nime "Topelt Mihkel" ("Miniatuurid I").

"Paljud inimesed on hädas, et populaarsus kasvab üle pea, aga mina sain koolis ja ülikoolis muusikat tehes edevuse mõõdu täis ega ole enam üldse huvitatud ajaraiskamisest oma eksponeerimisele," räägib Mihkel Zilmer.

Võib-olla põhjendavad need sõnad ka seda, miks ta kunagi mitmetelt kaalukatelt rahvusvahelistelt võistlustelt medaliga naasnud sportlaste kõrvale aust osa saama ei tõtta, kuigi tippspordis ülitähtsa toitumisskeemi ja vedelike tarbimise täppisskeemi autorina oleks tal selleks igati õigus. Ta keeldub järsult ka ühegi nõustatud kuulsuse nime ütlemast.

Kauaaegne spordireporter Raul Rebane nendib aga "Spordilehes", et Mihkel Zilmer on spordis totaalselt alahinnatud valdkonna maailmatasemel tippspetsialist. "Tänu tema teadmistele saame tulevikus veelgi tiitlivõistluste medaleid," on ta kindel.

Üks asjaga kursis olev inimene teab, et tihedat koostööd teevad professor Zilmeriga suusatamise ja kergejõustiku tippudega tegelevad meeskonnad.

Teadlane ütleb, et teda huvitab eelkõige töö ise. "Mulle meeldivad pööraselt meditsiin ja inimese biokeemia. Olen kirjutanud hulga raamatuid ega häbene kinnitada, et need on oma valdkonnas igati konkurentsivõimelised."

Mihkel Zilmeri ja tema kaasautorite kaheosaline "Meditsiiniline biokeemia" on ainus ekstra meedikutele kirjutatud biokeemiaõpik. Nüüd on valminud ka selle ingliskeelne tõlge.

Ei arva, vaid teab

Professor Zilmeri eesmärk on koolitada arste sel tasemel, et nad ei tunneks hästi ainult ravimeid, vaid ka toitumise põhimõtteid ja toitaineid. "Toitumise alal on avaldatud hunnikute viisi pseudoinformatsiooni. Kui võtta kätte mõni popp allikas, kus kirjutatakse toitumisest, võib sealt lugeda tõelisi absurdsusi. Ei tasu hakata õiendama, et kuidas te nii valesti kirjutate, see on mõttetu töö," lööb ta käega.

Sellepärast ongi Mihkel Zilmer koos oma meeskonnaga, kellest ta eriti kõrgelt hindab mikrobioloog Urmas Kokassaart, võtnud eesmärgiks kirjutada eestikeelseid raamatuid, mille puhul kehtib vaid üks põhimõte: need peavad olema inimorganismi põhised ja parimad. "Meie info on kümneid kordi kontrollitud. See ei ole teooria, vaid täpne teadmine," rõhutab ta.

"Kas teate, mida ma pean metsikuks jamaks?" küsib professor ning annab kohe vastuse: "Seda, et mõisted "arvamus" ja "tõde" aetakse sassi, tihti meelevaldselt. Kõigil on õigus arvamusele. See annab aga võimaluse tänapäeval mis tahes vallas lärmi lüüa ka neil inimestel, kel üldse teadmisi ei ole. Kui professionaal oma alal millestki kirjutab, siis ei avalda ta arvamust, see ongi nii. Näiteks arst ei saa lõppkokkuvõttes ju vaid arvata, ta peab tegutsema professionaalselt."

Tegevus on kas süsteemne või seda ei ole

Küsimusele, milliseid vitamiine oleks praegu kõige targem võtta, professorilt otsest vastust ei saa.

"Ma suhtun vitamiinidesse hästi, aga nende kasutamine nõuab kõigi asjaolude arvestamist. Tegevus on kas süsteemne või tegevust ei ole. Seda ma küll ei aktsepteeri, et minnakse apteeki ja ostetakse sealt juhuslikke vitamiine."

Kui inimene on haige, peab ta kasutama ravimit ning ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mille omastamist või ainevahetust see häirib. Kui ravim x häirib kaltsiumi imendumist, on selge, et kaltsiumi tuleb vajalikus vormis ja vajalikul määral juurde manustada. Loomulikult nõuab see täpseid teadmisi.

Üks näide. Kindlasti peavad nii mehed kui naised, kes suitsetavad, tarvitama C-vitamiini umbes kaks ja pool korda rohkem kui tavaliselt. Seda kogust toiduga kätte ei saa.

"Suitsetav inimene peaks võtma iga päev juurde 100 mg C-vitamiini," soovitab asjatundja.

Kel vitamiinide vastu rohkem huvi, võib lugeda ajakirjast "Tervis Pluss" sellesisulist artiklisarja.

Piim on organismi sõber

Küsimusele, kas on õige, et piim on looduse poolt mõeldud eelkõige väikelaste toiduks ja täiskasvanutele enam ei sobi, vastab Mihkel Zilmer eitavalt.

"Vanemaealiste inimeste hulgas on tõepoolest pisut rohkem neid, kel on piimasuhkruga probleeme. See on kergesti äratuntav: kui jood rõõska piima, hakkab soolestikus kolisema ja valutama. Sel juhul tuleb rõõsk piim asendada teiste piimatoodetega," kõneleb ta.

Biojogurt on väärtuslik toiduaine, aga sellega ei maksa liiale minna. "Õige on erinevaid biotooteid vaheldumisi tarvitada," rõhutab professor.

Ta ei kiida ainuheaks isegi oma osalusel väljatöötatud Helluse sarja, vaid soovitab neidki tooteid kasutada vaheldumisi teiste biotoodetega.

"Biojogurtis on needsamad kasulikud piimhappebakterid, mis vanaema hapupiimas, neid on vaid rohkem. Ei teki ka laktoosiprobleeme. Lisaks modifitseerivad sealsed bakterid mõningaid teisi toitaineid, muutes need kergemini kättesaadavaks," räägib Mihkel Zilmer.

Süsivesik ei ole pätt ja hommikusöök on hädavajalik

Professor taunib inimeste hüsteerilist süsivesikute eest hoiatamist meedias. "Mu enda pisikesed lapselapsed on küsinud umbes nii, et kas süsivesikud on pätid, et reklaam päevas kümneid kordi nende eest hoiatab. Reklaam koolitab terve põlvkonna inimesi, kes elavad süsivesikute hirmus. See on ju jama! Süsivesikud peavad andma meile 50—60 protsenti päevasest energiast. Näiteks närvikoe ainukütuseks on ju tavatingimustes süsivesikud."

Mihkel Zilmeri väitel ei kujuta ka normaalne sealiha kõige vähematki probleemi, kui seda õiges koguses süüa.

Väga oluline on söömise päevaskeem. "Te võite süüa süsivesikuid päevas normaalse koguse, aga kui need ei satu õigele ajale, siis sellest olulist kasu pole."

Paljud inimesed ei söö hommikuti. Spetsialist ütleb, et see on kõige halvem, mida me oma organismile teha võime.

Inimorganism on võimas ja saab mõne aja hakkama — ühe-kahekordne vale söömine ei tekita vähematki probleemi. Probleemid tulevad pikapeale.

"Oma organismi ei tohi mõttetult koormata. Kui inimene hommikul ei söö, peavad maks ja neerud hakkama veresuhkrut tootma. See on organismile väga suur lisakoormus, sest ta on oodanud, et juba hommikul tulevad süsivesikud. Kui te saate sel ajal mingi nakkuse, aga maks peab tegelema veresuhkru tootmisega, on tal oluliselt vähem võimalusi nakkuse tagajärgedega võitlemiseks," selgitab professor Zilmer.

Ta on veendunud, et kestev vale toitumisskeem on üks paljude terviseprobleemide olulistest põhjustest. See ei tähenda, et õige skeem väldib kõik haigused, aga ta võtab maha palju riske. Kui hommikune ja lõunane toit asendatakse õhtuse kella seitsmese või kaheksase metsiku söömisega, siis loomulikult ei ole hommikul isu.

Kolesterooli teema vajab analüüsi

Eestis on südame-veresoonkonna haigused surma põhjusena esikohal. Nende üheks riskifaktoriks peetakse kolesterooli liiga kõrget taset. Enamasti saab seda ka toiduga korrigeerida. Siiski on neid inimesi, kelle puhul see ei anna olulist efekti. Sellisel juhul tuleb tarvitada kalleid ravimeid, mis pikaajalisel kasutamisel põhjustavaid väiksemaid või suuremaid kõrvalnähte.

"Kolesterooli teema vajab terviklikku analüüsi," rõhutab Mihkel Zilmer. "Näiteks tuleb väga tõsiselt vaadata ka seda, mis ikkagi on konkreetse inimese puhul tegelikult "liiga kõrge". Mõnes riigis püütakse normi seada üha allapoole. Kui USA-s muudeti kolesterooli normi järjekordselt umbes 0,2 mmol madalamaks, tekitas see juurde ligi 16 miljonit uut patsienti. See on aga hunnik raha."

Kui kolesterooli tase on tõepoolest kestvalt liiga kõrge, peaks rakendama järgmist üldskeemi. Kõigepealt tehakse toidumuudatused ja kolme-nelja kuu pärast mõõdetakse kolesterooli taset. Kui see pole langenud, kestab veelgi süvendatud dieet veel kolm edasi.

Kui tõesti ei õnnestu kolesterooli toiduvalikuga alandada, võetakse kasutusele ravimid, mis seovad kolesterooli seedetraktis. Samal ajal tuleb jälgida toitumist. Alles neljandas faasis hakatakse kolesterooli alandavaid ravimeid tarvitama.

Kolesterool ei ole põhiotsustaja. On küllalt inimesi, kel kolesterool on normis, aga veresooned on umbes. Praegu ütlevad juba ka maailma kõige soliidsemad teadusajakirjad, et kõik klassikalised riskifaktorid (kestvalt liiga kõrge kolesterool, suitsetamine, hüpertensioon, meessugu jne.) kokku moodustavad südame-veresoonkonna haiguste tekkepõhjustest vaid alla 50 protsendi.

"Meid on hakanud väga sügavalt huvitama, missugune on ikkagi see näitajate kompleks, mis tegelikult peegeldab inimorganismi aterogeensust, seda, et mingi aja pärast hakkavad südame-veresoonkonna probleemid," lausub professor Zilmer.

Tartus on selleks ette võetud suur uurimus koostöös professorite Rein Teesalu ja Jaan Eha ning dotsent Andres Pulgesega. Selle teemaga seostub ka mitmete doktorantide uurimistöö.

"Seal on väga suur kliiniliste uuringute plokk, pluss klassikalised näitajad, pluss ülipõhjalik toitumisankeet. Lisaks spetsiaalne näitajate plokk, kus on kasutusel uued absoluutselt uued näitajad. Umbes kahe aasta pärast on meil olemas see parameetrite kompleks, mille põhjal võime öelda igale inimesele: sul ei ole lähemate aastate jooksul mingit mõtet muretseda või sul tuleb hakata seda ja seda korrigeerima. Oleme siis ka suutelised andma alati konkreetset individuaalset nõu.

Asutasime nendeks uuringuteks, mida teeme koostöös rootslaste ja soomlastega, ka Eesti esimese endoteeli uurimiskeskuse. Just veresoonte sisekihi endoteeli talitlushäirete selgitamine on ateroskleroosi tekke ja arengu seisukohalt väga oluline," räägib teadlane tööst, mis peaks märgatavalt eestlaste terviseriske maandama.

Kevadel ilmub "Normaalne söömine"

Söömisalane kirjandus on maailmas suur äri ja sageli avaldatakse seal võimsate pealkirjade all kõike, mis tõotab raha sisse tuua.

Ameerikas on sada miljonit rasvunud kodanikku, seal võib iga lühikese aja tagant uue salenemispreparaadi või imeraamatu turule paisata — ostjaid jätkub.

"Tihti kõlavad sellised laused nagu "Teadlased on äsja teinud revolutsioonilise avastuse toitumise alal". Kui te midagi sellist kohtate, ei ole mõtet edasi lugeda. Toitumise põhitõed on inimorganismi biokeemiale juba ammu teada, revolutsioonilisi avastusi seal ei tehta," kõneleb Mihkel Zilmer.

"Meie kirjutasime "Normaalse söömise", mis peaks ilmuma kevadel, selle mõttega, et inimestel on siis tõesti võimalik eesti keeles lugeda enam kasutatavate toiduainete kohta ja omandada õige arusaam inimorganismipõhisest toitumisest. Seal on tohutu hulk talupojatsitaate toitumise kohta. Need on hästi vahvad ja väga õiged."

Puhkus on hädavajalik

"Ma ei ole kunagi elus aru saanud sellest, mida tähendab sõna "igav"," tunnistab professor Zilmer. "Minu viga on, et ma võtan liiga palju ülesandeid ja püüan need võimalikult elegantselt ära lahendada."

Just see ei luba tal endal alati järgida põhimõtet, et ühe päeva nädalas peab inimene tingimata puhkama. Eelkõige sellepärast, et mõtteid mujale viia.

Suviti käib Mihkel Zilmer korra-paar Pärnus. Ja kui vähegi mahti, matkab koos onupoeg Jaak Sarapuuga läbi kõik noorpõlverajad Lõuna-Eestis. Ka tuleval suvel on see plaanis.

Sidemed Viljandiga

Oma sidemetest Viljandiga räägib Mihkel Zilmer järgmist.

"Viljandis elas üks minu onudest Paul Sarapuu. Onu Paul oli üle 90 aasta vana, kui ta seal veel tegutses. Ta oli suurepärane ehitusmeister ja tal oli fantastiline mälu. Kui inimesed räägivad umbes nii, et see juhtus 1957. aasta sügisel, siis onu rääkis: "See oli 1955. aastal, kui ma tulin Valgast rongi pealt, kell oli 14.57 ja ma kohtusin selle sõbraga. Pool kuus läksime veel sinna." Mäletada niimoodi viiekümne aasta tagust sündmust, kusjuures kõik on jumala õige — see on fenomenaalne!

Ta oli üldse vahva vend. Elu lõpus hakkas tal igav ja ta otsustas koostada kõikide paavstide elulood. Need kinkis ta ühele kirikule, kui mu mälu mind ei peta. Selgus, et see ettevõtmine oli tal juba korralikku teadustööd väärt.

Viljandis on ka minu onupoeg Jaak Sarapuu, kel on väike kirjastus. Suhtleme päris tihedalt."

Tark söömine

Professor Zilmer ütleb, et kui inimene pühendab tähelepanu normaalsele söömisele, on sellest palju rohkem kasu kui lihtsalt paari kilo allavõtmisest.

Hommikul vajab organism kiiresti ja suhteliselt rohkesti toidusüsivesikuid. Süsivesikurikkad on kartul, leib, kuklid ja pastatoidud. Vorstivõileib pole kõige otstarbekam, sest vorst ja või koos annavad hommikusöögiks liiga palju rasva korraga. Ka röstsaia peaks vältima, sest saia korduval kõrvetamisel tekib paraku ka kahjulikke ühendeid.

Hommikul peaks sööma putrusid, jogurteid, muna, kala, kanaliha ja kohupiima. Ka küps banaan on omal kohal. Täpsemalt saab seda lugeda "Normaalsest söömisest".

Lõuna on nautimiseks, sealjuures ei tohi unustada salateid.

Õhtul peab süsivesikutega ettevaatlik olema, sest hilisel ajal liigselt sööduna ladestuvad need rasvana.

Lastele, kel kaaluprobleeme ei ole, pole vaja piiranguid teha. Siiski on õhtusest kommihunnikust paremad hommikul antud ðokolaaditükike või pannkoogid moosiga.

Arvamus

Priit Pärn,
reþissöör

Ülikoolis oli Mihkel Zilmer minust kursus tagapool. Kokku saime Rajacates. Ansamblil oli kaks poolt: lauljad ja klounid. Mihkel oli üks muusikaosa eestvedajaid, mina tegutsesin sõnalises pooles. Võiks öelda, et kui mina olin küüniline, siis tema oli lüüriline.

Sel ajal olid kõik bändid ühtlases riietuses ja siledad. Meie alustasime kaltsaklusega. Tegime nalju, mis olid võimalikult poliitilised ja ropud. Lisaks romantilised, sõnumiga laulud. See tõmbas publikut tohutult.

Rajacad oli legend omas ajas, elustada seda ei saa.

Nikolai Laanetu,
zooloog

Kogu Rajacate seltskond oli lahe. Mihkel Zilmeriga suhtleme seniajani päris tihedalt. Meil on pulma-aastapäev ühel päeval ja tähistame seda koos. Tema abikaasa on samuti bioloog ja meditsiinidoktor, aga nad kumbki ei hoia mingit distantsi. Õige akadeemiline inimene ongi selline, kelle staatus ei paista kaugelt välja.

Mihkel Zilmer on tippteadlane ja tudengite hulgas kõrgelt hinnatud, sest ta oskab oma ainet suurepäraselt edasi anda.

Siiski on mul tunne, et tema potentsiaali ei kasutata Eestis piisavalt ära.

Tagasi üles