Heiki Raudla: Aitame kaasa näitusele «Mees nagu muiste!»

Heiki Raudla
, ajaloohuviline
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heiki Raudla
Heiki Raudla Foto: Elmo Riig / Sakala

ÜLEMÖÖDUNUD aasta novembrist kuni eelmise aasta märtsini kestis Viljandi muuseumi omapärane kogumisaktsioon. Koguti esemeid näitusele «Minu veetlev vanaema». Et aktsioon oleks edukas, pöördus muuseum meedia vahendusel inimeste poole palvega, et nood tooksid talle vanaemadest nii pabermaterjali kui esemeid perioodist 1900—1950.


Üleskutsele reageeris 35 inimest ja muuseumi kogud täienesid sadade eksponaatide, nagu fotode, dokumentide, tarbeesemete, rõivaste, jalanõude ja ehete võrra.



Materjali põhjal koostas muuseum näituse, mis pakkus väljapaneku uudistajatele suurt huvi. See oli värvikas ning andis põneva ülevaate meie vanaemade elust ja tegemistest siis, kui nood olid noored.



AKTSIOONI edukus viis muuseumirahva mõttele kuulutada käesoleva aasta 11. jaanuarist välja Viljandimaaga seotud meeste aastatest 1900—1950 pärit isiklike esemete kogumine. Kokku saadava materjali abil on kavas koostada sel kevadel näitus «Mees nagu muiste!».



Juba on esimesed eksponaadid kohale jõudnud, kuid muuseum on endiselt huvitatud meeste eluloolistest andmetest, fotodest, albumitest, päevaraamatutest, kirjadest, laulikutest, dokumentidest, riietusesemetest, jalanõudest, aksessuaaridest, töövahenditest, suitsetamistarvetest ja paljust muust. Säärast materjali võib tuua märtsi lõpuni.



Loodan, et Viljandimaa vanaemad aitavad oma terava pilguga ka sellele kogumisaktsioonile kaasa.



Juba laekunud esemete seas on Arsenali tehases valmistatud punasest puust jalutuskepp. Samast puidust tehti ka näiteks püssikabasid. Omapärased on Tallinnast endise Viljandi ärimehe ja siinse tikuvabrikandi Eduard Pohli väimehe Arnold Michelsoni poest ostetud hommikumantel, ve­luurkaabu ja sügispalitu. Kõik need esemed pakkus muuseumile Harri Jaaku.



Huvitava ja nostalgilisena mõjub Lembit Kadalipu oma poegadele valmistatud kiikhobu.



MUUSEUM on ette tänulik kogude täiendajatele, kuid soovi korral tagastatakse esemed pärast näituse lõppu omanikule.



Eelmine aktsioon oli üliedukas. Loodan, et seekord läheb sama hästi. Niimoodi koos tegutsedes aitame kõik kirjutada ka Viljandimaa ajalugu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles