Esimest korda vabariigi aastapäeva kontsertaktust võõrustanud ning lisaks sellele noorte jõu- ja ilunumbreid pakkunud Viljandi maagümnaasiumi saal oli eile rahvast täis.
Pidupäeva rikastasid ilunumbrid
25. veebruar 2010, 09:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saali taganurgast kaheaastase lapselapsega kontsertaktust jälginud endine maavanem, praegune haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis ei olnud hea sõnaga kitsi.
«Mulle meeldis väga,» lausus ta. «Meeldisid nii üritus ise kui sellele leitud uus koht. Kenasti tehtud. Koolilapsed said esinemisega hästi hakkama.»
Gümnaasiumi direktor Aavo Soopa ütles oma tervituskõnes, et eesti rahvast on läbi aegade saatnud kolm imet.
«Eestlased on suutnud oma keelt kaitsta ja selle tegusaks rääkida,» sõnas ta.
Viljandi linnapea Kalle Jents rääkis, et vabariigi aastapäeval mõeldakse neile, kes on meie riigile aluse pannud. «Kas nemad on rahul sellega, missugune on praegu Eesti riik ja milline on Viljandi? Me ei tea täit vastust. Aga saame küsida endilt: kas meie oleme oma vaimult ja aateilt sama vägevad, kui olid nemad?»
Jentsi sõnutsi on aeg vaadata rohkem enesesse, olla hoolivam ja sallivam teiste suhtes. «Siis tuleb homne päev parem.»
Aastapäeva tähistamine algas traditsiooniliselt päikesetõusul kell 7.35 kirikukellade helisemisega. Paar tundi hiljem asetati lilli kindral Johan Laidoneri monumendi juurde ja teistesse mälestusväärsetesse paikadesse.
Kell kümme algas Jaani kirikus jumalateenistus ning tund hiljem suunduti rongkäigus Posti tänavale kohtumaja ette, kus linnapea luges tavapäraselt ette 1918. aasta 24. veebruaril signeeritud «Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele».
Eesti sõjameeste Sakala ühingu juhatuse esimees Harald Mäepalu ütles oma kõnes, et inimhing ei ela üksnes leivast. «Olulisemad on usk ning austus inimeste ja isamaa vastu,» lisas ta.
Kohtumaja eest suundus rahvas maagümnaasiumi juurde, kus osaühing Vismet pakkus pidulistele hernesuppi ja leiba — juhataja Peeter Alvre teada 580 supiportsu ja 35 pätsi leiba.
«Paistab, et jääb üle, aga hea, et kõigile jagus ja mõni sai topeltki,» lausus ta. «Ülejäägi anname linna hoolekandeasutustele.»