Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/06/09/48000t1h710a.jpg)
PEAMINISTER Andrus Ansipi eufoorilised väljaütlemised hakkavad juba uusaja folklooriks kujunema.
«On saabunud kauaoodatud majandustõusu langus, mis on otsekui tervendav hingetõmme.» «Maksutulud aina suurenevad. Tööd ja palka jätkub. Tundub, et jätkub isegi liiga palju.»
Kas pole mitte vahvad ütlemised? Kahjuks aga elukauged ja valed.
OLEME EUROOPA rikkamate riikide esiviisiku asemel jõudnud koos Läti, Leedu ja Armeeniaga maailma majanduskukkujate esinelikusse, samas kui ligi sajas riigis majandus juba kasvab. Maailma majanduse taastumine on alanud, kuid meie tammume ikka veel paigal. Möödunud aastaks prognoosis majandusministeerium 2,7-protsendilist majandustõusu, langesime aga kolmandas kvartalis koguni 16,6 protsenti.
Aeg on rahvale välja öelda, et globaalne kriis lihtsalt võimendas meie hoopis varem alanud sisekriisi ja valitsemise tasakaalustamatust.
KONJUNKTUURI uurijad ja analüütikud prognoosivad ühtmoodi peatset majandustõusu, nii nagu paari aasta eest räägiti vahetpidamata pehmest maandumisest. Kes vastupidist arvasid, kuulutati vaat et riigivastaseks.
Kui uskuda Andrus Ansipit, toob alanud aasta kaasa majanduslikud kasvuprotsendid ja kindlustunde suurenemise. Meie konservatiivne eelarvepoliitika olevat kogu Euroopale eeskujuks. Euroopa Komisjon prognoosib aga Eestile aastaks 2011 Euroopa Liidu suurimat majanduskavu. Elame, näeme.
PRAEGU ON tõsiasi, et 1. jaanuarist tõusid taas maksud ja meie riik jäi veelgi õhemaks. Viimasel hetkel, detsembris enne riigieelarve vastuvõtmist saadeti kiirkorras arutlusele alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmine, kuid lõpphääletusega tõsteti muu hulgas ka elektri- ja kütuseaktsiisi.
Muudatus ilmus seadusesse kolm päeva enne selle vastuvõtmist. Lähenevas jõulusaginas ei teinud seda märkama ka ajakirjanikud, liiati polnud see esimene kord läinud aastal aktsiise tõsta.
Tuletan meelde, et viimati tõsteti mootorikütuse, maagaasi ja alkoholiaktsiisi just kuue kuu eest, möödunud aasta suvel. Maagaasile tuli otsa veel käibemaks, mis alles 2007. aastal oli vaid viis protsenti.
Meenutada tasub sedagi, et aktsiiside ja kaudsete maksude tõstmisega alustanud valitsus oli riigikogu valimised võitnud just lubadusega makse alandada.
KUI VAREM tõi valitsus aktsiiside tõstmise põhjuseks Euroopa nõuded, siis nüüd võime öelda, et nii elektri- kui kütuseaktsiis on meil mitu korda kõrgem, kui on Euroopa Liidu miinimum.
Elektriaktsiis on kodutarbijale viis ja äritarbijale kogunisti üheksa korda ettekirjutatust kõrgem. Sama võib öelda mootorikütuse kohta. Eriotstarbelise kütuse puhul, mille hind maarahvale eriti korda läheb, ületas valitsus Euroopa miinimumi koguni rohkem kui viis korda.
Järsk tõus otsustati vaid mõni päev pärast põllumeeste piketti Toompeal. Otsekui karistuseks nagu Mahtra sõjas.
Ka elektrienergia hind tõuseb ligi kaheksa protsenti, sest aktsiisidele lisandub taastuvenergia tasu ja Eesti Energia jaotusvõrkude tasu suurenemine.
Külm talv alles kestab ning koduste küttekulude suurenemisega kujuneb rohkem kui 130 000 töötu olukord lähikuudel äärmiselt raskeks. Pole meil ju näiteks Norras kehtivat 26 000 Eesti krooni suurust töötukindlustuse kuutoetust, mida makstakse kahe aasta jooksul, või Taanis seadustatud neli aastat järjest makstavat töötuse kindlustustoetust, mis on 90 protsenti palgast.
Meie töötute armee suurema osa nigelavõitu toetused on juba lõppenud töökohta leidmata või varsti otsa saamas. Ligi 16-protsendilise töötuse määraga oleme Euroopas ühel esimestest kohtadest.
JAANUARIST tasuliseks muudetud hooldusravi — patsiendil tuleb nüüd 3000 krooni kuus oma taskust välja maksta — on järjekordne samm patsiendi omaosaluse suurendamise poole. See on juba niigi üks Euroopa kõrgemaid.
Alles see oli, kui vähendasime haigushüvitise suurust ja kaotasime hambaravi raha. Kärbete tõttu väheneb sel aastal märkimisväärselt ka haiglaravi kättesaadavus.
PRAEGU OLEME majanduslanguse poolest tagasi umbes kuue aasta taguses ajas. Viimasel aastal kärpisime valdavalt just seda, mis on meil juba aastaid hästi olnud.
Iseseisvuse algusest saadik oleme toime tulnud 18-protsendilise käibemaksuga, aga enam ei tule. Soome vastupidi hoopis alandas toiduainete käibemaksu.
Kogumispensioni teise samba lõhkumine on võrreldav meie rahva eksistentsiaalsete garantiide kallale minekuga. See on inimestelt võtnud usalduse meie finantssüsteemi ja riigi vastu.
Kust kavatseb riik 2014. aastal võtta 4 miljardit ja 2017. aastal 5 miljardit, et praegune kärbe 6-protsendilise kompenseerimisega heastada?
Me kaotasime matusetoetuse, mis kehtis ka siis, kui riigieelarve oli mitu korda väiksem. Vähendasime käibemaksusoodustusi matuseteenustele, ravimitele, raamatutele ning teistele kaupadele ja teenustele, mille soodusnormidest teised Euroopa riigid väga rangelt kinni peavad.
Oleme kaotanud isegi 400-kroonise koolitoetuse, milleks jätkus raha ka toona, kui riigieelarve oli vaid 13,4 miljardit ehk siis mitu korda väiksem kui nüüd. See oli 13 aastat tagasi. Samas jätkub meil raha 35 000-krooniseks vanemapalgaks.
SELLEST KÕIGEST võiks peaminister rahvale rääkida. Aga ei saa ju, sest äkki rahvas avabki silmad ja mõistab, et valitsuse minevikus tehtud vigade pärast peab ta täna raha- ja tööpuudust kannatama. See, et me oleme eurole ülemineku tuhinas inimese unustanud, ei lähe korda Ansipile ega tema parteile.