Pärimusmuusika festival kestab nüüdsest aasta läbi

Mari Tammar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooli alguse peol pärimusmuusika aidas tõi ansambel Vägilased noorteni esivanemate vaimu ja elutunnetuse.
Kooli alguse peol pärimusmuusika aidas tõi ansambel Vägilased noorteni esivanemate vaimu ja elutunnetuse. Foto: Merli Antsmaa

Esimest hooaega ei maga folgifestival talveund ning pakub rahvale pillimängimise, regilaulude laulmise ja labajala tantsimise mõnu kogu aasta vältel.

Pärimusmuusika festivali tukslevaks südameks olev pärimusmuusika ait kutsub folgigurmaane juba septembris kuulama plejaadi Eesti ja välismaa esinejaid, kes on aastate vältel publiku lemmikuks osutunud.

Esimesi neist, Vägilasi ja Zetosid, sai lavalaudadel näha kooli alguse peol 1. septembril. Järgmised kollektiivid Paabel ning Kulno ja DJ Harlet tõstavad instrumendid kohvritest välja tänasel hooaja alguse peol.

Kannavad väärikalt esivanemate vaimu

Kas ja kuidas Eesti inimeste ühiste annetuste ja heategevuse najal ehitatud pärimusmuusika keskus toimima hakkab, on suuresti meie endi teha. 1. septembri kontserdi eel oli küll fuajees piletisaba, kuid saali mahtunuks veelgi rahvast.

Kõigepealt tervitas uut kooliaastat ansambel Vägilased, pannes oma lastemängude kavaga nii suured kui väikesed endaga kaasa laulma ja mängima. Suvel festivali ajal minu arvates kahvatuks jäänud kava lõi aida laval särama.

Vägilased on üks Eesti nüansirikkamaid ja professionaalsemaid folkbände. Tema seaded kannavad keerukusest hoolimata igati vääriliselt edasi meie esivanemate vaimu ja maailmatunnetust. Nagu ka ansamblid Paabel, Helletused ja Ro:Toro, on Vägilased viimasel ajal oma stiili lõiminud džässmuusika elemente. Eespool mainitud kollektiividega sarnanemise tõttu on see aga pigem taunitav.

Kuidas edasi?

Vägilaste järel lavale astunud Zetod, kes on oma uue plaadiga «Lätsi tarrõ tagasi» Raadio 2 kuulajate südamed võitnud, hullutas publikut ka seekord. Bänd ise nimetab oma stiili folkrokkpunklooriks. See pakub tõepoolest spektrijagu kõlavärve ja vastandlikke meeleolusid.

On hämmastav, et veel aasta tagasi mängis ansambel Tartu klubis Kellele Ei Meeldiks Johnny Depp tühjale saalile. Nüüd õpetasid selle liikmed, pastlad ja saapad viksitud, kergotamissammu peaaegu kolmesajale huvilisele ning see on veel tagasihoidlik publiku hulk tuhandete kõrval, kes neid folgil kuulamas käisid.

Edust hoolimata on tunda poiste väsimist. Plaadi esitluskontserdil nähtud põlev entusiasm on vaibumas. Pigem ripub õhus küsimus: kuidas edasi? Eesti mastaapides on ju saavutatud folkbändi jaoks enneolematu menu.

Ootame palju

Loodetavasti on säärast menu oodata ka pärimusmuusika keskuse tegemistele ja aidale, mis oma hubase atmosfääriga neid tegemisi toetab.

1. septembri kontserdi puhul oli uuendusliku elemendina kasutusele võetud videoekraan, kuhu lasti esinejatele taustaks läbisegi saalis toimuvaga mustvalgeid arhiivikatkeid laste mängudest ja Setu tantsudest. See lõi omamoodi kahemõõtmelise maailma, sideme esivanemate ja tänapäevaga.

Kahtlemata on tegemist väärt ideega, mida edasi arendada.

Loodan näha veel palju aida uksest polkasammul sisse tantsisklejaid, kes lõpuks, pill kaenlas ja regilaul suus, sealt välja labajalatavad. See on õige koht, kuhu eestlasliku omandihimuga omakultuuri nõutama minna.

KONTSERT

Kooli alguse pidu 1. septembril pärimusmuusika aidas

• Aida hooaja esimene kontsert oli pühendatud õppuritele ja noortele.

• Lastemängudel põhineva kavaga esinesid ansamblid Vägilased ja Zetod.

• Heli pani pildis elama videotiim.

Allikas: pärimusmuusika keskus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles