Eesti valitsusringkonnad ei pea naljahäda jõudmist Maarjamaale kuigi tõenäoliseks, kuid ei eita, et maailma huumoritööstuses toimuv meid teatud määral mõjutab.
Keskerakond: vähemalt kolmandik eestlasi on naljapajukil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mingit põhjust paanikaks pole,» teatas kultuuriministeeriumi asekantsler huumori alal Raivo Vodolazov-Baum. «Kui praegu võib tunduda, et huumoriga on kitsamad lood kui tavaliselt, siis selle põhjus on lihtsalt see, et on suvi ning riigikogu puhkab,» tõrjus ta huumoripõua kartust.
Sugugi nii optimistlik pole opositsiooniline Keskerakond, kelle sekretär-juhiabi meelelahutuse alal Britta Kenapea väidab, et juba praegu elab iga kolmas pere Eestis naljapajukil ja saab naerda vaid peost suhu. «Naljapaistetus on XXI sajandi Eestis täiesti tõsiasi, ükskõik kui tragikoomiline see ei tundu,» itsitas ta.
Kenapea sõnul lasub kogu süü valitsusel, sest pronksöö tõttu on Venemaa oma huumorikraanid Eesti suunal kinni keeranud. «Arkadi Raikini ja teiste vene koomikute surematust huumorist oleme nüüd ilma nagu peni pehmest leivast,» tõdes Kenapea.
«Oma osa praeguses nutuses olukorras on muidugi ka Mart Laaril, kes oma inimvaenuliku tegevusega suretas välja kogu maahuumori. Neid talusid, kus veel huumoripõldu küntakse, on alles vaid käputäis,» kurtis Kenapea ning soovitas valitsusel olukorra normaliseerimiseks käiku lasta strateegilised huumorivarud.
Valitsuse esindaja sõnul on strateegiliste varude kallale minek välistatud. «Meil on «SL Õhtuleht», «Reporter» ja Keskerakond ning mööda Eestit käivad ringi Raimo Aas, Komöödiateater ja jumal teab kes veel. Mingist naljapõuast rääkimine on sellises olukorras vastutustundetu,» seisis valitsuse ametlikus pöördumises. «Mõni inimene tahaks muidugi ööpäev läbi pihku itsitada, aga kogu elu ei peagi ihihhii ja ahahhaa olema!»
Rahvusvahelise inimõiguste organisatsiooni käesoleva aasta aruandest ilmneb, et uutest Euroopa Liidu maadest on Eesti naljaskaalal küll esirinnas, kuid Euroopa Liidu üldisest keskmisest siiski allpool. Kui Euroliidu keskmises riigis Kreekas on inimese kohta nalja nabani, siis Eestis vaid kubemeni.