Lastekodu jätab vana majaga hüvasti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viiratsi asenduskodu lapsed ja töötajad on aegamööda pereks kasvanud ning ootavad aega, mil saaks hubasemates tingimustes elada.
Viiratsi asenduskodu lapsed ja töötajad on aegamööda pereks kasvanud ning ootavad aega, mil saaks hubasemates tingimustes elada. Foto: Elmo Riig

Viiratsi lastekodu, mis märtsikuust kannab asenduskodu nimetust, tähistab täna 70. aastapäeva ning lahkub ühtlasi vanast majast.

«Osa lapsi läheb elama peamaja kõrval asuvasse noortemajja,» ütles Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse juhataja Pille Vaiksaar lapsi ning nende kasvatajaid ees ootavaid muutusi kommenteerides. «Teine pere kolib Viljandi haigla kõrvale lasteabikeskusesse.»

Et tähistada 70 aasta möödumist lastekodu rajamisest, algab täna kell kaks koosviibimine, millele oodatakse endisi töötajaid, kasvandikke ja ametnikke.

Kolima hakatakse augustis

Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskuse Viiratsi asenduskodu osakonna juhataja Tiina Zujenkov lausus, et augustis, kui valmivad lasteabikeskuse peremajad, algab ka kolimine.

«Kõik kolimise ettevalmistused teevad ja uue maja sisustavad lapsed ja kasvatajad üheskoos,» ütles naine. Uute ruumide sisustamisega ei tohiks tema sõnul raskusi tekkida, sest vanas majas mööblit ja majapidamismasinaid jagub. «Iga pere vaatab, mida tal vaja läheb, ja võtab endaga kaasa kõik tarviliku.»

Enamik Viiratsi lastekodu noortemaja kasvandikest on Zujenkovi sõnul ellu astunud ning koliva asenduspere kõrval hakkab iseseisvat elu elama vaid kaks noorukit.

Hoolekandeasutuse abikasvataja Sirle Valtšuk rääkis, et muudatus tekitab lastes nii elevust kui hirmu. «Vahel ikka ütleb keegi mänguhoos, et varsti kolime ära,» lausus ta.

Valtšuk lisas, et kindlustunde andmiseks tuleb kasvandikele eelseisvat selgitada. «Et need muudatused ei tuleks nii pingelised ning poleks hirmu ja valestressi.»

Pille Vaiksaare ütlemist mööda taotleb Viljandi linn lastekoduks ehitatud maja endale, et anda see sihtasutusele Perekodu, mis hakkab tegelema kogu maakonna sotsiaalhoolekandega.

«Mida täpselt vaja on, seda otsustavad omavalitsused,» kõneles ta hoone edasisest saatusest.

Üks võimalus on rajada majja eakate hoolekandekeskus. Vaiksaare hinnangul on perspektiiv selleks hea, sest ümbrus on rahulik ning sealt avaneb hea vaade Viljandi linnale ja ürgorule. Samuti on võimalik keskust vajaduse korral laiendada.

«Muidugi on siis vaja hoonet ümber ehitada,» lisas ta. «Oleks tarvis paigaldada lift ja sanitaarruumid ümber ehitada.»

Peremajad on hubasemad

Abikasvataja Sirle Valtšuk rääkis, et peremaja annab lastele peretunde. «On oma köök ja koridor, alati on keegi kodus ja see on hubane.»

Tema kinnitust mööda on perekodude puhul eriti tähtis see, et koos on eri vanuses lapsed, kes saavad näha kasvamise erinevaid etappe ning iseärasusi. «Näiteks vanemad lapsed näevad, et väikesed vajavad rohkem tähelepanu ja hoolt.»

Pille Vaiksaar rääkis, et Viljandisse on oodata veelgi peremaju. Kui järgmise aasta algul avaneb võimalus kasutada Šveitsi toetusraha, kerkivad Näituse väljakule kaks hoonet. Plaani järgi kolib sinna elama ka see pere, kes esialgu Viiratsi vana lastekodu kõrvale noortemajja kolib.

«Kaugemas plaanis on rajada kaks maja Väikemõisa väikelastekodu juurde,» lisas keskuse juht. «Mõisahoonest saaks Viljandimaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise keskus.»

Kommentaar

Henn Sepp,
maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja

Lastekodu maja saatus on lahtine. Kavas on luua Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskusest, Väikemõisa väikelastekodust ning Viiratsi lastekodust ühine sihtasutus, mis hakkab tegelema lastehoiuga. Siis selgub, mis nendest hoonetest edasi saab.

Ühinemine alles käib ja protsessid on pooleli.

Praegu on need kolm lasteasutust riigi omad ning maavalitsuse hallata. Riik soovib lastekodud omavalitsustele üle anda.

Seal on lapsi eri omavalitsustest ning neid ühtmoodi otsustama saada on keeruline ja aeganõudev.

Endiste kasvandike mõtted

Rünno Mahl,
ehitusfirma juhataja

Ma arvan, et lastekodu oleks võinud sama koha peale jääda, kuigi peresüsteemi jaoks on maja muidugi liiga suur. Viiratsis on ümbrus parem. Meie lapsepõlv mööduski seal järve ääres ja ümberkaudsetes metsades uidates.

Lastekodus elamine õpetas iseseisvust ja teistega arvestama. Seal oli ikka paras sõjaväe kord: kella järgi üles ja magama, rivis sööklasse ja sööklast välja. Aga see kõik tuli kasuks ja ma ei kahetse üldse, et seal elasin.

Omavahel sõpradega teeme julma nalja, et enne käisime selles majas lastekodus ja tulevikus saame sinna vanadekodusse minna.

Marko Mahl,
elektrik, projektijuht

Lastekodu oli juba enne kolimist teistsugune kui sel ajal, mil mina seal käisin. Siis oli lastekodus parem kui mujal. Sain hea hariduse ja kasvatuse, mida kodus võib-olla ei olekski saanud.

Ene Liiv,
müüja

Kolimist ei oskagi kommenteerida. Olen ikka vana kohta vahel külastanud. Olin lastekoduga täiesti rahul, seal olid head võimalused sportida ja ujumas käia.

AJALUGU

Viiratsi lastekodu rajati 1938. aastal.
• 2003. aasta mais finantseeris Rotary klubi heategevusliku projekti abil vana maja remonti.
• Tänavu märtsi algul liideti üheks riigiasutuseks Viljandi lasteabi- ja sotsiaalkeskus, Väikemõisa väikelastekodu ja Viiratsi lastekodu ning 14. märtsil sai nurgakivi esimene perekodu.

Allikas: «Sakala»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles