Turvalisuse eeldus on hea koostöö

Aare Tark
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ET ÜHISKOND funktsioneeriks, on vaja hästi toimivaid ja elujõulisi institutsioone, mis tagavad stabiilsuse ja arengu. Riigi üks olulisemaid ülesandeid on hoida turvalisust. Arvestades mitmesuguseid tegureid, pole see just lihtne.

Füüsilise turvalisuse ehk inimeste elu, tervise ja vara kaitsmisel mängivad rolli ka sotsiaalse ja majandusliku turvalisuse tagamine. Näiteks on alkoholi kuritarvitamine seotud riskidega, mis puudutavad nii inimese tervist ja toimetulekut kui seaduserikkumisi.

Sageli moodustavad probleemid keerulise komplekti, mille lahtiharutamiseks on tarvis rohkem kui üht inimest või organisatsiooni. Ükski inimene ega organisatsioon ei kontrolli ju olukorda täielikult ning seetõttu ei saa asetada kogu vastutust vaid ühele isikule või asutusele.

EESTIS ON JÕUTUD arusaamisele, et inimeste ja varaga seotud turvalisuse suurendamiseks ning riigi julgeoleku tõhusamaks tagamiseks ei piisa üksnes siseministeeriumi valitsemisala asutuste tegevusest.

See eesmärk eeldab, et kaasatakse ka teised valitsusasutused, omavalitsused ning mittetulundus- ja erasektori partnerid, kes oma põhitegevusega toetavad suuremal või väiksemal määral kaudselt turvalisema elukeskkonna loomist.

Eesti ei ole nii rikas riik, et võiks ressursse raisata organisatsioonidevahelisele rivaalitsemisele, eriti kui nende organisatsioonide tegevus on omavahel seotud või vähemasti mõjutab üksteist tugevalt.

Edu võti on koostöö ja efektiivne juhtimine, kuid nende saavutamiseks on vaja selget ettekujutust, mida me tahame saavutada ja millised on meie võimalused.

POSITIIVNE ON, et riigikogu fraktsioonid on koostanud visiooni, kuidas veelgi tõhusamalt turvalisust tagada. «Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad» on dokument, mille olulisemad põhimõtted on ennetamine, koostöö, kaasamine, igaühe vastutus ja pikaajaline planeerimine.

Igaühe vastutuse põhimõte peab esmatähtsaks inimese enda vastutust ja kohustust suurendada oma seaduskuuleka käitumisega enda ning oma lähedaste ohutust ja turvalisust. Ka ametiisikud peavad arvestama, kuidas nende tehtavad otsused ja nende rakendatavad meetmed mõjutavad turvatunnet ning turvalisust.

Nii sõltub ohutu liiklemine kõige rohkem inimesest endast, aga ka omavalitsus saab tänavaid ja liiklussõlmi planeerides ohtusid ennetada.

Kaasamise põhimõte toonitab, et korrarikkumisi ei ole võimalik vältida või märgatavalt vähendada üksnes täidesaatva riigivõimu abil. Turvalise elukeskkonna loomisesse tuleb kaasata ka elanikud, omavalitsused, majandusringkonnad ja ühiskondlikud organisatsioonid. Hea näide on siinkohal naabrivalve, tänu millele on võimalik inimestel ühiselt oma ümbruskonnas turvalisust suurendada.

Koostöö põhimõte toob esile vajaduse, et riigiasutused, omavalitsused, mittetulundus- ja äriühingud ning inimesed teeksid head koostööd nii riiklikul, kohalikul kui elanikkonna tasemel.

Hea koostöö tunnused on ühisosa leidmine avaliku korra kaitse tegevustes, nende tegevuste koordineeritud planeerimine ja elluviimine ning vastastikune konsulteerimine.

ENNETUS SAAB ALGUSE iga inimese teadlikkusest planeerida omaenda elukorraldust nii, et tõenäosus sattuda ohuolukordadesse on minimaalne. Sotsiaalsete ennetusmeetmete kasutamine turvalisuse tagamiseks on enamasti odavam ja tulemuslikum kui olustikulised ennetusmeetmed ning ohtude tagajärgedega tegelemine.

Selles valdkonnas on hea näide suitsuandurite kampaania, tänu millele on juba sel aastal vähenenud tulekahjudes hukkunute arv.

Pikaajalise planeerimise põhimõte rõhutab asjaolu, et korrarikkumisi ei ole pikemas perspektiivis võimalik vältida või märgatavalt vähendada, rakendades üksikabinõusid. Ühiskonna turvalisuse suurenemine on võimalik vaid koordineeritud ja pikaajalise töö tulemusena. Ennekõike tähendab see järjepidevat eelarve planeerimist ja väliskeskkonna muutuste arvestamist ning avatud mõtlemist, et leida uusi lahendusi.

INIMESTE turvalisuse huvides ei tohi päästjate ja politseinike palgakulude ega töökeskkonna ja tegevuskulude arvelt kokku hoida. Kuigi ennetustööga saame riske ennetada, peab valmisolek olema kõrge. Suitsuandur võib säästa elusid, kuid ei kustuta maju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles