Viljandi muuseumi 130. aastapäeva pidustused algasid pärimusmuusika aidas ning seal ligi kolmesaja silmapaari ees esitleti ka muuseumi 11. aastaraamatut.
Heleroheline raamat täis sisukat lugemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trükise tagumisele kaanele on kirjutatud muuseumi sõjaeelne reklaamtekst: «Viljandi Muuseum tekib teadlikkude kodanikkude kaasabil. Kodanikud! Ärge hävitage muinsusesemeid! Annetage muinsusesemed Viljandi Muuseumile.» Sama teksti võib leida muuseumi juubeli puhuks valminud T-särkidelt.
Seekordses aastaraamatus on 328 lehekülge. Artikleid pole palju, ainult kaheksa, see-eest on need põhjalikud ja huvitavad.
Naised püksata
Tavapärane on kirjutis rahvarõivastest. Seekord annab muuseumi etnograafiakogu kuraator Tiina Jürgen mitmekülgse ülevaate Kõpu rõivastest.
Intrigeeriv ja unikaalne on Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilase Made Uusi uurimus «Aluspükste kasutuseletulek Eesti maanaiste hulgas».
Selgub, et aluspükse hakkasid nii Soomes kui Eestis esimest korda kandma linnade ja suuremate keskuste kõrgema ühiskonnaklassi naised XIX sajandi esimesel poolel. Soomest pärineb vanim teade 1817. aastast, Eestis võib kõige vanemad andmed leida Eesti Rahva Muuseumi tekstiilikogust. Seal säilitatavatest 87 paarist on vanimad 1886. aastal Tartus valmistatud. Pükste õmbleja K. Heide elas mõnda aega ka Viljandis. Nii et seegi eesti kultuuri oluline osa on saanud suure tõuke Viljandimaalt.
Põnev on Tartu ülikooli vanemteaduri Andres Tvauri artikkel «Õhkküte keskaegses Viljandis ja mujal Eestis».
Igal sammul midagi väärtuslikku
725-aastase Viljandi vanalinn on paik, kus labida maasse löömise järel tuleb ikka päevavalgele midagi arheoloogiliselt väärtuslikku. 2007. aasta sügisel avastati Viljandi pärimusmuusika keskuse ehitamisel ordulinnuse tallipoiste maja kerisega hüpokaustahi.
Juba tavakohaselt on aastaraamatus ülevaade arheoloogilistest väljakaevamistest Viljandi ordulinnuses. Mullustest kaevamisest annavad ülevaate Tartu ülikooli arheoloogiamagistrandid Riina Juurik ja Anti Lillak. Seekordsete kaevamiste üks eesmärke oli leida muinaslinnuse jälgi.
Teinegi artikkel, «Viljandi Uueveski kalmistu — ühe muistise kahest leidmisest» (autorid ülikooli doktorant Helena Kaldre, Tartu linnamuuseumi arheoloog Arvi Haak ja muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Mari Lõhmus), on pühendatud arheoloogilistele väljakaevamistele.
Sellest selgub, et leidude (näiteks klaashelmed, pitsatsõrmused, vitssõled) põhjal otsustades maeti inimesi koolipoiste avastatud Uueveski külakalmistuile XV—XVIII sajandini.
Moodsa taluelu sümbolid
Eesti vabaõhumuuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi seekordne kirjutis kannab pealkirja «Halliste kihelkonna taluhäärberid — moodsa taluelu sümbolid».
Uueaegse Mulgimaa üht tähtsamat kultuurinähtust, esinduslikku taluelamut on varem käsitletud ainult korra: 1976. aastal kirjutas sellest ajaloolane-etnograaf Gea Troska.
Pärdi artiklist selgub muu hulgas, et esimene talu osteti juba 1843. aastal Abja mõisas, kuid talude ostmise tegelik algus Hallistes ja kogu Eestis oli 1853. aastal, mil Abja «hull parun» Reinhold von Stackelberg müüs korraga ära 25 talu.
Seetõttu hakati Hallistes ka moodsaid elamuid ehitama kõige varem. Tänapäevani säilinutest on vanim Taru häärber (1868).
Tähelepanuväärne on, et Halliste Uue-Kariste valla Puisi talu peremees Karl Unt lasi esimese talumehena Eestis oma maja projekteerida arhitektil. Õnneks on märkimisväärne osa häärberitest säilinud.
Need hooned väärivad hoidmist ja tundmist ning on huvitavad objektid seal kandis matkajatele.
Artiklis on iseloomustatud Mulgimaa talu väljanägemist ja elu tolleaegse Tõrva algkooli juhataja August Maramaa sõnadega: «Paljud Helme talud paistavad möödaminejale silma kui väikesed mõisad: elumaja rehest lahus, akende ja korstnatega karjalaut, kivist tall, elumaja juures vilja- ja marjaaed, akende all lillepeenrad: õue ümber ilupuud; elumajas ei puudu valgust ja ruumi; leidub ka puhas tuba ehk saal pehme mööbliga või vähemalt sohva lauaga, kus külalisi vastu võetakse, seinad on värvitud või paberiga üle löödud, peegel ja pildid ripuvad seintel, lilled akendel, põrmanduriided maas; valged, puhtad aknaeesriided meelitavad sisse astuma.»
Kaubad kaunimad
Viljandi linnaraamatukogu peaspetsialist Linda Sarapuu tutvustab värskes aastaraamatus Viljandi raamatukaupmehe ja kirjastaja Hans Leokese elu sünnist surmani.
Hans Leoke oli raamatukaupmees, kirjastaja ja bibliofiil ning andis välja näidendeid. Ta oli hea suhtleja ja hea reklaamimeister. Oma äri tutvustamiseks levitas ta mööda maad reklaamlehti salmikesega: «Kui on asja Viljandisse, astke Leokste poodi sisse. Sääl on kaubad kaunimad ja võimalikult odavad.»
Tabavalt on Leokest ja tema äri iseloomustanud Johannes Semper, kellele raamatukauplus jäi meelde koolipäevilt.
«Tema poodi, kus müüdi sulgi, õpikuid, vihikuid, ühesõnaga kõike, mis kooliskäijal vaja, kippusid lapsed meelsamini kui teistesse igavamatesse kauplustesse. Leoke oli lahke mees, kandis kuldprille ja suurt habet, ja kuna ta ise oli väikest kasvu, ulatus ta pea parajasti üle leti nii kõrgele, et ta oma pruuni parraga kui luuaga vitriine pühkis. Ta suu ei seisnud kunagi vait. Igalt jõmpsikalt küsis ta, mis ta nimi on, kus ta elab, kus koolis ja mis klassis ta õpib, mis papa kodus teeb, ütles teda tundvat ja saatis talle terviseid.»
Võib-olla on Leokesel oma osa selles, et keerulistest aegadest hoolimata on Viljandis kolm raamatukauplust ja kahes kaubamajaski saab raamatuid osta.
Lisandunud sügavust ja haaret
Tänavusele aastaraamatule paneb punkti muuseumi direktori Jaak Pihlaku artikkel «Helme kihelkond ja Vabaduse risti vennad». Seni on aastaraamatus ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere ja Põltsamaa kihelkonnaga seotud ristikandjatest.
Meenutuseks vahest niipalju, et Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mille Eesti valitsus annetas Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete eest.
Artiklis on põhjalik ülevaade 57 Helme kihelkonnaga seotud Vabadusristi kavaleri elust ja tegevusest.
Tuleb tõdeda, et seekordne aastaraamat on igati mõnus lugemine ning pakub kasulikku ja põnevat teavet kõigile, keda huvitab, mida siinkandis varem tehti ja mõeldi. Lisaks mahule on seekord juurde tulnud ka populaarteaduslikku jumet ning sügavust ja haaret.
ÜLESKUTSE
Viljandi Muuseum tekib teadlikkude kodanikkude kaasabil.
• Kodanikud!
Ärge hävitage muinsusesemeid!
Annetage muinsusesemed Viljandi Muuseumile.
VÄLJAANNE
«Viljandi muuseumi aastaraamat 2007»
• 11. aastaraamat on pühendatud muuseumi 130. aastapäevale ning senistest mahukam.
• Trükises on kaheksa pikka uurimuslikku artiklit ja ülevaade muuseumi mulluse aasta tähtsamatest ettevõtmistest.