Võrtsjärves on midagi kummalist ja mõnes mõttes isegi vastuolulist.
Midagi enamat kui loodusraamat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta on justkui Eestimaa unustatud süda, keset Eestit laiuv suurjärv, millele tavaline, mujalt pärit eestlane suurt tähelepanu ei pööra, käsitledes teda pigem kui takistust teel Tartust Viljandi.
Ometi on ta rahvapärimustes tugevasti juurdunud ning tema eripära suurjärvena on vanarahva mõttelendu olulisel määral ergutanud.
Kahtlemata on Võrtsjärv aga teaduslikult kõige põhjalikumalt uuritud Eesti järv, eelkõige tänu seal aastakümneid tegutsenud limnoloogiajaamale.
Eluliselt tähtis
Kõige olulisem on ikkagi see, et Võrtsjärv on selle kallastel elavatele inimestele eluliselt tähtis ning arendamist ja ka laiemat tutvustamist vääriv keskkond. Sedavõrd, et järveäärsed vallad on loonud tulemuslikult tegutseva Võrtsjärve sihtasutuse, mille eestvõttel «Sakala» ajakirjanik Liisi Seil ja sama lehe piltnik Elmo Riig panid hiljuti kokku sümpaatse raamatu «Mitmenäoline Võrtsjärv».
Juba selle pealkirjas viidatakse Võrtsjärve tuntud muutlikkusele päevade ja aastaaegade, aga ka aastate jooksul. Järve veetaseme ja vee läbipaistvuse kõikumine on üldiselt teada. Kuid järvele annavad näo ka kalda- ning läheduses asuvad alad ja seal elavad inimesed.
Põnevad paigad
Järve äärde ja selle lähedusse jääb palju huvitavaid kohti. Seal on lookleva jõekesega Tänassilma ja suurjõe orgu mattunud maaliline Pikasilla, üks Eesti varasema rahvusliku mõtte keskusi Tarvastu ja Eesti ajaloos mitmel korral olulist osa mänginud Rõngu.
Enamik eestlasi ei tea kindlasti, et Rõngus asus Rootsi aja lõpul suurtalu, mille tuludest finantseeriti Tartu ülikooli tegevust, või et Puhjas on kirikuõpetajana tegutsenud mitu Eesti raamatuajaloos tähtsat isikut. Kuid ka Puka, Valma kaluriküla, Riidaja torupillitalu, Tamme pank või Vehendi rand on erilised paigad, kuhu tavaline eesti «suurlinlane» satub vaid läbisõidul, kui sedagi.
Raamat annabki aimu sellest, mida mujalt tulnu võib näha ja kogeda, kui ta suurelt teelt väikese kõrvalepõike teeb. See tasub end igal juhul ära.
Unustatud ja armastatud
Seega on Võrtsjärv paljudele võõrastele unustatud, läheduses elavatele inimestele aga eriliselt hoitud ja armastatud, mis sellest et suurelt osalt on ta pigem valulapse staatuses.
Lisaks järvele kujunevad raamatu peategelasteks selle ääres elavad või kunagi elanud inimesed. Alates Eesti muinasajaloos tuntuks saanud Valma mehest ning suure hulga legendide aluseks olnud Barbara von Tiesenhusenist ning lõpetades paljude, esialgu enamasti nimetuks jäävate inimestega, kes Võrtsjärve rannal elu edasi viivad. Nii võivad hulk sealseid elanikke tunda end õigustatult selle raamatu kangelasena.
Elmo Riigi fotodega kaunistatud raamat on kujunenud millekski enamaks kui loodusraamat. Hea mõte oli Aari Juhansoni tõlgitud ingliskeelsete lühikokkuvõtete lisamine igale loole. Nii on raamatul ka väljastpoolt Eestit tulnud inimesele edasi anda oluline sõnum.
See on raamat, mis aitab meil taas avastada Eestimaa südant ning seada sammud järve randa — Võrtsu äärde.