Kommentaar: Prügiteadlane kontorisse

Tiit Jürmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Prügi müüb. Müüb aruteluna leheveergudel ja kaubana prügilates. Ning mida aeg edasi, seda tõsisemalt tuleb temaga tegelda, sest vaevalt me puu otsa tagasi ronime ja loodusega ühte elama hakkame. Või mine tea. Kui kunagi viimasedki naftatilgad plastiks on pressitud, siis ehk tõesti. Seniks aga peame toime tulema enda tekitatud olme-, bio-, ohtlike ning veel mitut liiki jäätmetega, mida tuleb uuest aastast eraldi sortida, käidelda, ladustada, taaskäidelda, utiliseerida ja nii edasi.

Eramajade ja korterelamute puhul on see hea tahtmise ja sihikindla teavitustöö ning hästi organiseeritud kogumise ja käitlemise korral peaaegu sajaprotsendiliselt teostatav.

Loomulikult ei maksa unustada majanduslikke tegureid, mis avaldavad algusperioodil kodanike keskkonnateadlikkuse kasvule võib olla kõige suuremat mõju. Pered on ju enamjaolt kolme-neljaliikmelised ning see väike sortimine ei olegi eriti aeganõudev ja töömahukas.

Kui aga vaatame prügi teemat ettevõtte või asutuse poolelt, on küllalt küsimusi, mis veel kiireid ja selgeid vastuseid otsivad. Võtkem näiteks kontor, kus töötab mitukümmend inimest. Kas arvate, et nad toodavad ainult paberjäätmeid läbi paberihundi? Kaugeltki mitte. Nii mõnigi nosib õunakest, teine paneb tüki šokolaadi põske, kolmas krõbistab päevalilleseemneid. Siin on meil kohe bio-, foolium- ja seemnepakendiks olev kile- ehk olmejääde.

Niisuguseid kontoreid ehk administratiivüksusi on palju. Tavaliselt on iga töökoha tarbeks väike prügikorv, kus kõikvõimalik prügi kokku saab ning sealt suurde konteinerisse ja edasi prügilasse rändab.

Mis saab aga alates järgmisest aastast? Kas kontorisse võetakse ametisse jäätmekäitlusspetsialist, kes hakkab seal prügi kogumist, sortimist ja käitlemist korraldama, või paigaldatakse sinna sorteerimisliinid? Pole ju mõeldav, et koristaja mitukümmend prügikasti põrandale kallab ja öötundideni ümbrikute vahelt viinamarjaseemneid välja nokib. Kuigi ka see variant on võimalik, sest teatavasti teeb raha imet.

Või panna kontorisse väiksed erimärgistusega konteinerid või vähemalt prügikastid bio-, paberi-, metalli-, olme- ja ohtlike jäätmete tarbeks? Tundub ehk kõige loogilisem. Aga kes garanteerib tulemuse sajakonna töötaja puhul? Kas nii suure kontori puhul viitsib ikka mõni töötaja ennast küünelakipudelikese pärast istmelt kergitada? Olgem ausad, ega me nii sügaval kapitalismis ka ole, et kontoris töö ajal omi asju ajada ei saaks. Jälle peab keegi kontrollima või jälgima, et prügikäitlemissüsteem toimiks, sest kui teadlikkusele loota, poleks üldse mingeid seadusi ega eeskirju tarvis.

Eespool sai näiteid toodud kontori põhjal, kuid on ju ka sellised huvitavad asutused nagu koolid, kus on veel rohkem inimesi ja erisuguseid prügivorme.

Lahenduse leidmine jääb ilmselt iga ettevõtte siseasjaks, sest kehtima hakkav uus jäätmehoolduseeskiri on küll koerast üle saanud, ent saba teda vist ei huvitagi. Eravärk ju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles