Viljandi kunstisaalis selle kuu lõpuni avatuks jääva üliõpilaste näituse vastu pole viljandlased millegipärast kuigi suurt huvi tundnud.
Need, kes on alles oma tee alguses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Jüri Kaske teatakse hästi nii kodukohas Kolga-Jaanis kui koolilinnas Viljandis. Tema taieseid võib näha Kolga-Jaani kirikus, Grand Hotel Viljandis ja mitmel pool mujal.
Paar aastat tagasi esines ta vapustava väljapanekuga Viljandi kunstisaalis. Nüüd on ta toonud siia näitusele «Fakt + akt» oma õpilased Tartu Ülikooli maaliosakonnast.
Kõnesolev ekspositsioon on esimene, mis on väljaspool koduseinu üles pandud. Ja näituse kujundus on ligitõmbav nagu Jüri Kase puhul ikka.
Oma loominguga on esindatud kunstiüliõpilased Anna Hõbemäe, Jonni Punn (ilmselt ühe või mitme esineja pseudonüüm), Jaan-Jürgen Klaus, Irina Krivonogova, Kerli Kurikka, Margit Lõhmus, Mattis Mäesalu, Maarja Nurk, Liisi Örd, Katrin Paomets, Priit Petrov, Andrus Raag ja Nadežda Tšernobai. Klausi ja Tšernobai nime ei ole muide ühegi taiese all.
Inimkeha kui võtmemotiiv
«Näituse pealkirjaks sai «Fakt + akt». Inimkeha on olnud üks olulisemaid, keerulisemaid ja traditsioonilisemaid väljendusoskuse ning tahte arendamise võtmemotiive kunstiajaloos aastatuhandete jooksul.
Me laseme igasuguse kunstielamuse ikka oma kehast läbi ja hindame siis selle headust kehas tekkinud tunde abil.
Inimkeha tuleks siin vaadata maalikeha kaudu ehk jälgida maalimise viisi, muusikat värvides, kehastudes ise värvideks, kujunditeks — värvikujundiks,» on öelnud Jüri Kask oma õpilaste, pillavalt andekate tudengite koolitööde mõistmiseks.
Kuigi igaühele on antud piisavalt ruumi, tundub, et kesksele kohale on seatud Irina Krivonogova ja Andrus Raagi maalid.
Stiililt on Andrus Raagi teosed lähedased Jonni Punni omadega. Too annab tundeid edasi vaid väheseid värve kasutades («Valu» I–IV). Huvitavad on ka Jonni Punni aktimaalid «Lootus» I ja II, mis on kantud vanadele puitustele.
Kes on aga varjunime Tšernobai või Klaus taga?
Palju võimalusi
Andrus Raagi nime all on seintel tumedatooniline «Palvetajad» ning terve alateadvusest kantud seeria, kuhu kuuluvad «Esimene», «Teine», «Kolmas», «Neljas» ja «Viies».
Kui Andrus Raag on paletilt värve väga rangelt valinud, siis Irina Krivonogova lausa puistab neid, kuid siiski mitte kogu vikerkaare ulatuses, vaid sinist, rohelist ja valget erinevates toonides. Tema maalidest tõusevad esile «Koeraga», «Pimeduse tunnel» ja «Magus elu», kuid oma sisu on ka «Autoportreel ülekaalulisega» ja «Uusajal».
Täit tähelepanu pälvib Margit Lõhmuse keskpunkti asetatud suur kompositsioon. Omapäraga hakkab silma Maarja Nurk («Tiitliteta» I ja II), samuti Kairit Lõhmus («Nimetud aktid»), stiilselt katsetab Katrin Paomets («Äng» ja «Vanaemade generatsioonid»). Kuidagi erilise ja põletavana tundub Priit Petrovi segatehnikas tehtud (skulptuur ja maal) «Peripateerikum», mis tunnetab haavatud hinge tuld.
Õpetaja eeskujul on valminud rida kompositsioone, mille hulgast meeldib mulle kõige enam Mattis Mäesalu «Aken ilma». See on vaade, mille nimetust valgusest avastab igaüks oma maailma. Ühele on see väga värviline, teisele vähem. Võimalusi on palju. Seda enam et ollakse oma tee alguses.
NÄITUS
Tartu Ülikooli maaliosakonna näitus «Fakt + akt» on Viljandi kunstisaalis avatud 31. juulini.
Allikas: korraldajad