Eve Stuudio kuuest noorest koosneva teatrikamba esimene lend on pärast kolme aastat ja kuut lavastust oma tegevusega lõpusirgele jõudnud.
Eve Stuudio teatrikamba esimene lend lõpetas särades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhendaja Eve Noormets ütles, et kuigi teatriõpetusega on Eve Stuudios alati tegeldud, olid tänavused lõpetajad Kadri Noormets, Kaia Patune, Kristiina Lepik, Kristiina Remmelkoor, Jaak Sova, Henri Peiel, Tõnu Tubli ja Marit Martin esimesed, kes jõudsid etendustega publiku ette. Lõpuni jäid teatrikamba koosseisu esimesed kuus neist.
Nagu kõik Eve Stuudio rühmad, on ka teatrikamp omanäoline. Noorte hinnangul oli nende arengus suur osa juba Männimäe lasteaia-algkooli algklassiõpetajal Merike Sassil, kelle käe all enamik neist õppis.
«Meie klass oli igatpidi eriline. Näiteks oli meil tunniplaanis male ja klassiruumis teatrilava,» rääkis Kadri Noormets.
Noorte esimene lavastus «Aeglane mälestus» valmis neli aastat tagasi, kui juhendaja Tarmo Tagametsal tekkis idee tuua lavale lugu noorte esimestest mälestuskildudest.
Etendus mälestustest
«Mulle meenus, kuidas ma istusin oma tädiga kodus, sest mul olid tuulerõuged,» rääkis oma meenutusest Kaia Patune.
Pärast «Aeglast mälestust» tegutseti juba teatrikamba nime all.
Iganädalasi proove ja tööd ei pea teatrikamp mitte kohustuseks, vaid privileegiks.
«Vahel hakkasin koolitööd tehes hoopis etenduse jaoks uusi ideid välja mõtlema,» meenutas Henri Peiel ning nentis: «Teatrikambas olemine on mind palju muutnud.»
Kuue lõpetaja eredaim mälestus stuudio ajast pärineb kahe aasta tagusest Babeli festivalist Brüsselis. Üritus oli pühendatud kõikevõitvale armastusele.
«Lahkusime porisest Eestist ja jõudsime Brüsselisse, kus oli nii hea ja soe,» kõneles Kaia Patune. «Olime esimest korda nii kaua koos — tervelt üksteist päeva.»
Kadri Noormets meenutas õitsvaid kirsipuid ja puhkepäeva pargis.
Kuigi teatrikamba liikmed pole südamesõbrad, ei ole nad kunagi tülis olnud.
Kõik noorte lavalood said Kadri Noormetsa sõnutsi alguse huvikeskuse köögis ümmarguse laua taga, kus nad vestlesid etteantud teemal. Pärast seda tuli juhendate käe all etüüde teha.
Oma suurimaks õnnestumiseks peavad teatrikamba liikmed lavastust «Puhk.pill», mille valmimiseks oli tarvis vaid ühte head proovi. Tegijatelt eeldas see muidugi suurt sisseelamist.
Palju noorte endi mõtteid
«Paljud inimesed said tükist aru alles pärast selle kolmandat vaatamist,» rääkis Henri Peiel.
Mitte ainult «Puhk.pilli», vaid ka teiste lavastuste sünnis oli noorte enda osa üsna suur. «Päris nii ei olnud, et teeme kõik sedasi, nagu juhendaja ütleb,» lausus Kaia Patune.
Valus ja rõõmus lahkumine
Teatrikamba lahkumisetteaste oli Ugala väikeses saalis Eve Stuudio 19. hooaja lõpetamisel.
«Minu lahkumine siit teatrikambast on ilus ja valus,» ütles Kristiina Remmelkoor.
«Mul on tunne, nagu lõpeks mu elus üks väga oluline etapp, sest aeg sai lihtsalt täis,» rääkis Henri Peiel.
Juhendaja Eve Noormets arvas, et teatrikamba esimese lennu lahkumine on loogiline ja normaalne. «Mulle meeldib, et inimesed liiguvad edasi,» lausus ta.
LAVASTUSED
Eve Stuudio teatrikamba esimese lennu lavastused:
«Aeglane mälestus» (juhendaja Tarmo Tagamets)
«mp.8» (juhendaja Erni Kask)
«Puhk.pill» (juhendaja Tarmo Tagamets)
«Kui vana sa oled?» (juhendaja Tarmo Tagamets)
«Korter» (juhendaja Tarmo Tagamets)
«Kõik liblikad peavad oskama elada, niikaua kuni paistab suvepäike» (juhendaja Tarmo Tagamets)
Allikas: http://www.notafe.ee/eve/ajalugu